2 vahvat raamatut, mis lastega peredes võiks kindlasti olemas olla

Raamatuportaal
Copy
Foto: Shutterstock

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab kaht lasteraamatut: Annie M. G. Schmidt «Kriimik» ja Maarja Kangro «Ulguv rula».

Annie M.G. Schmidt on vähemalt pool sajandit mu absoluutne lemmik olnud – vahest kauemgi. Sest ega ma ju mäleta, millal mulle «Viplalat» ette lugema hakati ja kunas ma lugemisjärje üle võtsin. Sest ajast saati, olin ma koolipoiss või ülikoolipoiss või kena keskealine – selle autori asjad on tulnud rõõmsasti läbi lugeda.

Annie M. G. Schmidt, «Kriimik».
Annie M. G. Schmidt, «Kriimik». Foto: Raamat

Nõnda ka «Kriimik». Pealtnäha tundub titekas. Eks «Jip ja Janneke» tundus esmapilgul ka. Aga tühjagi. «Kriimik» on tõesti mahult väike, ent sisult pakub ka suurele vähemalt veerand tundi lahedat lusti ja paar mõnusat nüket vaimliste ribide vahele. Jah, head kirjanikud on osanud ka jampsi avaldada, ent Annie M.G. Schmidt koos oma kauaaegse sõnapiltniku Fiep Westendorfiga on kvaliteedi garantii. «Kriimik» on ajatu ja kohatu raamat, kuid mõnigi muu lugu, Viplala veel eriti – nood kohe kutsuvad Hollandisse. Järeldus: aegade- ja kohtadeülene lastekirjandus saab olla ühele vähetuntud maale parimaks reklaamiks üleüldse. Laste või lapselastega inimestel – eriti noil, kelle järeltulu end roka-aadudeks kipub keerutama – võiks see raamat olemas olla. Või võetagu raamatukogust. Ent sel juhul tuleb kriimikud ja roka-aadud vaos hoida!

Maarja Kangro, «Ulguv rula».
Maarja Kangro, «Ulguv rula». Foto: Raamat

Et ma ealiste iseärasuste tõttu suurem asi uuema lastesõna püsilugeja ei ole, lendas mu radari alt ilmumiseaegu läbi ka Maarja Kangro «Ulguv rula». Minu viga. Aga vägagi terane ja miniinimesepärane tekstistik! Kümnest pisiisikust üheksa naudivad täiega, nõnda ma usun. Ja kümnes hakkab ise luuletama. Ei mina tea, kas Maarja Kangrost aegade lõpuks Leelo Tungla või Ilmar Trulli võlumis massiivklassik kujuneb; eeldused on olemas. Mu meelest mõjub suurtele kirjutanud kirjanik laksti veel suurusjärgu võrra tõsiseltvõetavamalt, kui näed, et ta oskab ka väikestele luua. Rulaga sõita pole ma kunagi mõistnud, ent nüüd sain võimaluse kaasa ulguda. Tore!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles