/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/08/04/15498653t1hfa9e.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Niklas Natt och Dagi ajaloolist krimiromaani «Stockholm 1793».
LUGEMISSOOVITUS ⟩ Teravad lood ajast, millele me harva mõtleme
/nginx/o/2023/06/22/15407816t1h384f.jpg)
Eestis on küll nõnda, et ajaloolised põnevikud on me kirjanduspildi alguses, keskmes ja tänapäevas hästi olulised. Eduard Bornhöhe «Tasuja» on tüvitekst (sama autor on süüdi ka me kinokunsti tüvilinandis «Viimne reliikvia»), siis meenuvad August Mälk ja «Läänemere isandad», Enn Kippel ja «Meelis». Edasi juba kogu Jaan Krossi proosa ja meie sajandist hulk ulmelist alternatiivajalugu, eriti aga Indrek Hargla apteeker Melchiori lood ja päris uuest ajast näiteks Katrin Laur ja Lilli Luuk. Ei tea, kas eestlastele ajalugu pinget pakub, ent me kirjanikele näikse pakkuvat küll.
Eks olegi nii, et teadaolev ajalooväli saab juba eelmainitutega kaunikesti kaetud – ent mitte päris. Huviline naksab kohe kõrvalt ning 18nda sajandi lõpuaastate põnevikke naabermaalt Rootsist on võtta kohe kolm ja korraga. Niklas Natt och Dag, vanast aadlisuguvõsast pärit kirjanik, teab, mida teeb ja toob. Toob teravad lood ajast, millele me suht harva mõtleme. Põhjasõhjast me siin alles taastusime ja keisririigiga kohanemine käis. Rootsi oli endiselt suurriik ja kuigi meie enam Rootsi all ei olnud, maksab katsuda ajastut tunnetada. Sest meie elasime need ajad üle ning, nagu näha ilmapildist, elasivad ka rootslased.
Ei jaksa meie autorid kogu maailma ja selle ajalugu sätendavaks skribada. Las rootslased teevad osa tööd ära. Vaadakem rõõmuga meistriteose mõõtu lugemisvara.