Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Jüri Üdi ehk Juhan Viidingu luulekogu «Kogutud luuletused».
LUGEMISSOOVITUS ⟩ Luulekogu, mis pole lihtsalt luulekogu, vaid on midagi enamat
Pealkiri „Kogutud luuletused“ paneb mõtlema, kas tegemist võiks olla kogudest välja jäänud luuletustega, seda eriti kunagise luulekogu „Elulootus“ nimelahkamise valguses. Asi pole üldsegi nii, ent hea ju, kui pealkiri, maailma lihtsaim sealjuures, autori kontekstis lugeja mõtlema suunab. Sest mõttetul tüübil pole Üdi/Viidingu maailma asja, vähemalt mitte kauaks. Ta ei tunneks end seal hästi – heal juhul ehk siin-seal ära.
Noid kogutuid luuletusi on siin muidugi ka. Ja üldse on siin enamvähem kõik, mida teadjad ja hoolsad on Üdi/Viidingust kokku korjanud. Võimas ülevaade, ammu müügilt kadunud ja uuesti välja antud – nagu tiitli pöördel seisab: „täiendatud kordustrükk“. Mis saanud rikkamaks veel ühe järelsõna jagu – Hasso Krullile sekundeerib Joosep Susi. Kindlasti tuleb kunagi ka kolmas kordustrükk ja siis lisandub järelsõnadele ka eessõna. Saame näha, kes toks ajaks klassikule veel uuema vaate leiutab. Et keegi leiutab, pole kahtlustki.
Ilma selle raamatuta ei saa läbi ükski, kes vähegi eestikeelsest luulest peab, teab ja heaste arvab. Absoluutselt tarvilik teos. Juhan Viiding oli suurepärane näitleja, kelle elu rolliks kujunes geniaalne luuletaja Jüri Üdi. Ja kui geeniuse roll otsa lõppes, siis oma nime all lihtsalt väga andekas olemisest ei piisanud talle. Kuradi kahju, et vanadusest väge ammutanud Jüri Üdi ei saa enam tagasi tulla – nii mõnigi kord tundub, et nimelt teda oleks väga vaja me kõikuvas ajas.
Loetagu ikka ja jälle – kunagi ei tea, mäherdune tekst kõnetada võtab, nutma või naerma ajab, puudutab. Kusjuures need ei pruugi üldse olla samad sõnad, mis toimisid mõnekümne aasta eest. Või noh, sõnad on mõistagi samad, ent toime teine. Toimib küll ja küllap igavesti!