LUGEMISSOOVITUS ⟩ Vii end saja aasta tagusesse New Yorki

Foto: Shutterstock

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Will Eisneri «Leping Jumalaga».

Koomiks või graafiline romaan (lühemalt gromaan) on mõisted, mida võib rahulikult kõrvuti kasutada. Ei ole päris nii, et koomiks on ainult see pildijada, mis toob meieni mikihiired ja aluspükse sukkpükste peal kandvad superkangelased ning et graafilises romaanis peab tulema tõsist juttu juutidest või Arvo Pärdist. Piltkirjanduse ilm on värvirikas ka siis, kui ta on mustvalge. Halle varjundeid jätkub päris kauaks, nagu ka tähendusvälju ja mõtluskihte, mida lahti harutada.

Jah, kui ka parimate graafiliste lugude sõnaosa kuvastikust lahti kiskuda, siis üldjuhul silmapaistvat kirjandusväärtust alles ei jää. Ent miks seda tegema peaks? Mis jääb järele parimast poeesiast, kui täishäälikud välja võtta? Või lausa kaashäälikud? Tulemus on umbes nagu mõnede suurrahvaste praktiseeritav kinofilmide dubleerimine. Võetakse näitlejalt ta hääl ära ja asendatakse kellegi teisega või ühtlase tuima pealejorinaga. No mida hekki. Tostap tuleb ka gromaane lugeda pikem vaadates, pilti nautides, võttes teksti vürtsina. Sisuliselt on see elamus poolel teel pildielamusest pärislugemise ehk sõnakunsti toel omas peas maailmade lavastamise juurde. Ja tasub sellisena katsetamist – meil Eestis väga palju kvaliteetkoomikseid ilmunud ei ole, kultuurikiht tol kohal rabedakene.

Will Eisner kui absoluutne klassik ja alusmüürlane ses vallas kulub ette võtta küll. Saab sissevaate pea saja aasta tagusesse New Yorki, saab tunda täiesti teistsugust kunstilist puudutust, saab veeta tunnikese võõras maailmas, millest muidu ehk muhvigi ei teaks. Saab näha, kas žanr toimib või ei. Ja mida muud ühelt kultuuriliselt kohtumiselt teose ja manustaja vahelt tahtagi? Ikka sõnumi positiivset lahustumist nautija meeleilmas.