PÕNEV ⟩ Kui naudid The Weekndi muusikat, siis võiksid sulle meeldida ka need raamatud

The Weeknd. Foto: Rich Fury/AFP

Raamatud ja muusika on tihti omavahel üsna tihedalt seotud ning kuulsad muusikud saavad alatasa inspiratsiooni just kirjandusest. Sotsiaalmeedias on mitmed maailmakuulsa staari The Weekndi muusika austajad märganud, et mõni raamat viib lugeja justkui tema loomingu sisse. 

Kazuo Ishiguro, «Päeva riismed»

«Päeva riismed» on vaade täiuslikule Inglise ülemteenrile ning tema kaduvale väikesele maailmale sõjajärgsel Inglismaal. Pärast kolmekümneaastast teenistust vaatab Stevens puhkusereisil olles tagasi oma karjäärile Darlington Hallis, otsib mälusoppidest kinnitust, et on töötanud «suurepärase härrasmehe» juures. Ometi hiilivad ta mälestustes ka kahtlused lord Darlingtoni tõelise pale suhtes ja tema kindel usk oma peremehesse kipub vankuma.

Toshikazu Kawaguchi, «Enne kui kohv jahtub»

Toshikazu Kawaguchi, «Enne kui kohv jahtub» Foto: Apollo

Ühel Tōkyō väikesel kõrvaltänaval asub tilluke kohvik, mis on pakkunud oma klientidele hoole ja armastusega keedetud kohvi juba üle saja aasta. Aga see pole kõik – koos kohviga on külastajal võimalus rännata minevikku.

Nende kaante vahel kohtume nelja naisega, kes otsustavad selle retke kõigist pelutavatest reeglitest hoolimata ette võtta, igaüks oma põhjusel. Fumiko tahab kohtuda mehega, kes ta maha jättis, Kōtake püüab saada kirja abikaasalt, kelle mälu on kustutanud algav Alzheimeri tõbi, Hirai ihkab veel viimast korda näha õde, kellest ta on võõrandunud; ning Kei soovib kohtuda oma tütrega, et teda kordi elus näha.

Aga reeglid on ranged ja riskid tõsised – ajas viib tagasi vaid üks istekoht kohvikus, sa ei saa sellelt lahkuda ning sa pead naasma olevikku enne, kui kohv jahtub …

Toshikazu Kawaguchi (sündinud 1971) on Jaapanis tuntud tele- ja teatriprodutsent, režissöör, stsenarist ja näitekirjanik. «Enne kui kohv jahtub» on kirjutatud tema näidendi põhjal, mis võitis 10. Suginami teatrifestivali peapreemia. 

Emily Brontë, «Vihurimäe»

Henno Rajandi on teose kohta öelnud nii: «See raamat on inglise kirjanduses ainulaadne. Midagi selletaolist seal varem ei olnud ega ole ka hiljem tulnud, sest vaimuomaduste kombinatsioon, millest ta sündis, on nüüdisajal üliharuldaseks jää­nud. «Vihurimäe» on loonud kuum, nägemuslik fantaasia koos sõna otseses mõttes täieliku, puhta ilmsüütusega, mis suudab pahet ja kur­just mõista ainult üldistatud, poeetilisel kujul ja seda sellisena ihaledagi.

See kummaline segu on tagatipuks veel asetatud võrdlemisi realistlikku, ajastu konventsioonidele vastavasse raami. Kired hõõgu­vad selles teoses kuumalt, kurjalt ja hävitavalt, aga nad ei ole füü­silised, vaid sümboolselt puhtad.

Inimtüübid, mis siin vastupandama­tult, teispool head ja kurja üksteise poole tõmbuvad või üksteisest eemale tõukuvad, on küll elavad, aga mingi müstilise veenvusega stiliseeritud. Need on pigem arhetüübid kui tüübid, ja jõud, mis neid pingestavad, on nii puhtalt vastandlikud, kui võib olla. Oma näge­musliku üldistusega on «Vihurimäe» üks kõige inspireeritumaid romaane inglise kirjanduses.»