Kuidas raamatuid lugeda ka siis, kui elu läheb aina kallimaks?

Foto: Shutterstock

Eestis ja mujalgi maailmas on raamatute hinnad üsna krõbedad. Üks variant hindu langetada on tiraaže suurendada, kuid Eesti rahvaarv on väike ning see poleks jätkusuutlik. Õnneks on lugemissõpradel hulk võimalusi, kuidas raamatutelt säästa. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger sukeldus alternatiivide maailma ja toob välja hulga häid lahendusi.

E-luger kui kasulik abimees

Raamatute paberile trükkimise tõttu toodetakse 40 miljonit tonni CO₂ aastas ja seega on tegu suuruselt kolmanda kasvuhoonegaase tekitava tööstusharuga. Inimesel, kes plaanib elu jooksul osta üle 22 uue paberraamatu, oleks keskkonnasõbralikum võtta kasutusele e-luger.

E-lugeriga on võimalik lugeda ükskõik millist digiraamatut, nutivahendi mällu mahub üle tuhande teose ning selle aku eluiga on neli kuni kaheksa aastat. Sääst tuleb ka füüsiliselt mahult, sest e-luger on kerge ning võtab riiulil vähe ruumi. Boonuseks on funktsionaalsus: e-lugerit võib kasutada nii päikese käes kui ka hämaras, lugemise ajal saab muuta kirjatüüpi, kirja suurust või näiteks mugavalt sõnaraamatut kasutada.

E-raamatute mitmekülgsus

Raamatukogust laenutatud e-raamatute failid ei jää küll e-lugerisse igaveseks, aga kas kõiki elu jooksul loetud raamatuid ja e-raamatute faile ongi vaja omada? Näiteks Goodreadsis saab igaüks tasuta ära märkida, mis raamatuid ta on lugenud ja kuidas talle mingi raamat meeldis, ning need hiljem uuesti üles otsida.

Ülemaailmsest Libby rakendusest saab tasuta alla laadida kõiki e-raamatuid, mis on olemas kohalikus raamatukogus. Vaja on ainult raamatukogu lugejakaarti. Kindle’i e-lugeri ostjale pakub Kindle teenust Kindle Unlimited, mis võimaldab tasuta raamatuid alla laadida. Tasuline versioon annab aga ligipääsu rohkem kui neljale miljonile ingliskeelsele e-raamatule ja tuhandetele audioraamatutele.

Muide, kui olemas on tahvelarvuti või nutitelefon, saab e-raamatuid laadida otse nutiseadmesse.

Raamatukogu võlud

Eestis on umbes 890 raamatukogu, kust on võimalik raamatuid laenutada. Raamatukogus saab hea ülevaate eri žanritest ja autoritest, et leida lõpuks see, mis kõige rohkem huvi pakub – ja lugeda seda tasuta. E-kataloogist ESTER saab enne raamatukokku minekut infot, kas soovitud teos on lähimas raamatukogus olemas, ning kui ka ei ole, saab selle lähimasse raamatukokku tellida. Raamatukogud ootavad ka lugemishuvilistelt ettepanekuid ja tellimissoovitusi.

Lisaks on Eestis olemas e-raamatute laenutusplatvorm MIRKO, mille kaudu on võimalik lugeda või kuulata üle 3000 raamatu. Eesti isikukoodiga kasutajate jaoks on rakendus tasuta. Raamaturakendused on tänapäeval üldse populaarsed, näiteks Elisa Raamatu äpiga ja Rahva Raamatu rakendusega saab ligipääsu peaaegu 5000 raamatule.

Kasutatud raamatute rõõm

Kui sooviks on lugeda siiski raamatuid, mis on päriselt enda omad, saab osta ja tellida kasutatud raamatuid. Näiteks lapsed tüdinevad raamatutest kiiresti ning kasvades on oluline, et raamatud sobiksid just nende vanuse ja huvidega. Facebookist võib leida raamatute müügi- ja vahetusgruppe. Kasutatud teoseid pakutakse ka Facebook Marketplace’is ja Yaga lehel.

Veebilehtedest tasub Eestis vaadata näiteks Vaimuvara, Vanaraamatut, Raamatukoid ja Raamatuvahetust. Kui on rohkem aega, saab raamatuid otsida ka taaskasutuskeskustest.

Audioraamatud

Tänu audioraamatutele võivad kirjandusest rõõmu tunda eakad, kes tervise tõttu ei saa raamatuid enam mugavalt lugeda, ning lapsed, kes lugema õpivad. Lisaks on see laste puhul hea säästmiskoht, sest saab nende sageli muutuvate eelistuste tõttu alternatiive pakkuda, ilma et peaks uusi paberraamatuid ostma. Audioraamatuid on mõnus kuulata ka trenni tehes.

Audioraamatuid saab laenutada raamatukogudest, aga neid leiab ka YouTube’ist ja Spotifyst. Nende valik on kitsam kui e-raamatutel ning sõltub ka keele-eelistusest. Eesti raamatukogudes on nii eesti- kui ka võõrkeelseid raamatuid, YouTube’is ja Spotifys peamiselt võõrkeeltes.