Sinijärv soovitab autorit, kelle eriskummaline kirjutamislaad võib ära ehmatada

Jon Fosse. Foto: David Cliff/AP/Scanpix

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Jon Fosse romaani «Teine nimi: septoloogia I-II».

Tulin just Norrast, kolasime pojaga mööda väikesaari, vaatasime ilma ja inimesi. Ilm oli täpselt nagu inimene – enamasti imeline ja mõnikord mitte nii väga. Käisime mis me käisime, aga üks kummaline tuttavlik tunne näris kõikse aeg taga-ajus. Koju jõudes sain aru, et kõiges on süüdi Jon Fosse, kelle raamatut üsna hiljuti lugesin. Ja eks Fosse kvaliteetse kirjanikuna ajas oma omamoodi Norra mulle kuidagi naha vahele ning alateadlikult vaatasin ma kogu maad ja elulejaid ühtsama ka teise kirjaniku pilgu läbi. Mis pole üldse halb. Kui esimest korda Oslos käisin, lugesin linna täiesti Jo Nesbo silmade kaudu. Ja sai nähtud vägagi, tuline soovitus.

Jon Fosse, «Teine nimi. Septoloogia I–II». Foto: Raamat

Fosse ei ole muidugi Nesbo, täiesti teine maailm, kuigi seesama Norra, seesama Norra meis kõigis. Eriskummaline kirjutamislaad võib ära ehmatada, sest ega ta mugav lugeda ei ole, vähemalt mitte otsekohe. Harjumatu ja hõõrub natuke. Fosse on nagu uued kingad, mis on vaja sisse kanda, kui tahad kuhugi välja jõuda. Kui hoog sees, siis ei oimagi, misasi see alguses häiris.

Jon Fosse kirjutab inimesed ja paigad ühtlaseks sõnakudumiks, kuigi lugu kui sellist ei pruugi läbivalt ollagi – või on neid liigagi mitu, mõni ehk vaid aimamisi. Aga aeg ja inimesed ja kohad on. Kes ikka viitsiks lugeda tühipaljast alasti sisekaemust, ükskõik, kas lukksepa või luuletaja oma? Isiklik lugu suurema koe osaks sõlmida – sellest kumab sõnameistrit. Mingil juhul ei soovita ma Jon Fosse lugemist kõikidele, ent kindlasti päris paljudele. Väga vähe on tõsihäid tekste, mis päriselt kõigile peale lähevad. Fosse ei ole rahvakirjanik, ent mitte ka elitaarne eputis. Temas on terake mõlemat ning seepärast on raske ennustada, kellega täpselt ta haakub. Võib-olla nimelt Sinuga. Tasub katsetada.

Jään septoloogia suhtes esialgu äraootavale seisukohale. See tähendab, et ootan huviga ära ka järgmised osad.

PS Kui autori ambitsiooniks on olnud kirjutada «suur Norra romaan», siis ei saa välistada, et see on tal õnnestunud.