KATKEND RAAMATUST ⟩ Katri Raik Narva tänavanimedest: kohalike arvates tõid just need mehed neile võidu fašismi üle

Katri Raik. Foto: Konstantin Sednev

Hiljuti tagandati Narva linnapea Katri Raik ametist ja palju juttu on olnud ka «punase» maiguga Narva tänavanimede vahetamisest. Loe katkendit Katri Raigi raamatust «Minu Narva. Kümme aastat hiljem», milles autor kirjutab lähemalt sellest, kuidas kohalikud ise neisse tänavanimedesse suhtuvad. Raamat ilmus juuni lõpus.

Praeguses Narvas on tänavanimed puhas poliitika. Au sõna, keegi Narvas ei tea, kes olid Albert-August Tiimann või Ancis Dauman. Nendenimelised tänavad ilmusid Narva sügaval nõukogude ajal 1974 ja 1983. Tänapäevaste narvalaste jaoks on tänavatel alati need nimed olnud ning tänavate ümbernimetamisega tekkinud väike protest seostus pigem kuludega, näiteks uute tänavasiltidega.

2023. aasta alul, peale mitmekümneaastast vägikaikavedu on see teema lõpetatud, need kaks tänavat ümber nimetatud – Narvas kulgevad praegu uued tänavad Soldina ja Kivilinna. See nimetamine ei olnud kellegi võit; volikogu liikmed lihtsalt tüdinesid teemast ära. Hea põhjendus oli ka varnast võtta – Tartu ülikool kinnitas, et tegemist on Eesti töörahva kommuuni punamõrtsukatega. Vahest mõjub kõige arusaadavamalt pilk kahesse kommuuni ajast säilinud hukatute nimekirja: kummaski 130 inimest, neist viis naist. Mõrvatute ametinimetusteks tuuakse neis dokumentides «endine urjadnik, valgekaartlane, Eesti polgu ohvitser, militsioner, vabriku meister, mustatööline, tööline, rätsep, kingsepp, vene papp, raudtee tööline». Süüdistusteks märgitakse sõna-sõnalt nii: «Eesti ohvitser, varas ja hulikan, röövel, spion, kahtlane isik, saksa nuuskur, sakslastega libustamine.»