Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Tiit Hennoste artiklikogu «Ilo ja elu» ning Roosmarii Kurvitsaga koostatud raamatut «Elu esiküljel».
SINIJÄRV SOOVITAB ⟩ Tõsiseltvõetav pildiraamat? Oo jaa! (1)
Tiit Hennoste ja Tõnu Kaljuste suhtes on meedias mingi error sisse löönud. Väidetavalt saivad nad mõlemad äsja 70 aastat vanaks. No mida hekki. Mul on selgelt meeles, et nad kumbki on umbes täpselt 35 või kui, siis natuke peale. Ei hakka ajaga vaidlema, jään oma seisukoha juurde.
Hennoste on teinud väga õige lükke – pannud kokku loetava, ent teadusliku looloo. Teaduslikkuse tunnetab teatavasti viiesekundilise sirvimise jooksul kohe ära, kui näed, et pilte pole ja paljudel lehekülgedel võtab kommentaarium ja viitestik enda alla enam ruumi kui põhitekst. Pool- ja populaarteaduslikel raamatutel lükatakse see kraam pigem tahaotsa, las lihtsam rahvas vaevleb, kui võtab viitsida.
Hennoste lood viivad meid läbi kogu tõsiseltvõetava eestikirjailma. Keda ei huvita, vaadaku telekat, keda huvitab, lugegu lustiga. Sest siin on tõesti täiega nii lusti kui teadlust. Hästi lahti kirjutet sajand, näpuotsaga rohkemgi. Aga hoiatan – tõsine on asi rõõmu kõrval; pilte ei ole.
Pildid on Hennoste pannud sootuks teise raamatusse, mis Roosmarii Kurvitsaga koos kokku pandud. Ja sõnalises osas näiksegi Roosmarii kaal Tiidu omast olulikult suurem olevat. Kõlab ju jaburalt – tõsiseltvõetav pildiraamat? Oo jaa, oh ei. Väga äge värk – kogu me eestikeelne ajalugu ajalehtede esikülgede kaudu, tillukeste tärksate kommentaaridega. Maru nutikalt kokku lapatud. Viriseda saaks, aga üldse ei taha. Nii hea raamat! Tasub raamatukokku minemist, sest ega mujalt vist leia. Übersoovitis.