Ilmus Mark R. Levini käsitlus Ameerika marksismist

Mark R. Levin. Foto: Gage Skidmore/Wikimedia Commons

«Postimehe raamatu» sarjas on ilmunud Mark R. Levini «Ameerika marksism», mille põhiteema on Ameerika põhiväärtuste, konstitutsiooni ja iseseisvusdeklaratsiooniga tagatud õiguste kaitse end liberaalsena esitleva ideoloogia eest. Raamatu tõlkis Lauri Vahtre.

Levin näitab, et tegemist on marksismist võrsunud mõtte- ja ideede maailmaga, mis nüüdseks on imbunud juba kogu Ameerika ühiskonda ning saavutanud valitseva positsiooni paljudes valdkondades. Juttu tuleb mitmesugustest «kriitilistest teooriatest», Ameerika-viha külvamisest haridussüsteemi kaudu, kliimaaktivistide tegevusest, tsensuuri ja oligarhia tekkest ajakirjanduses jpm.

Mark R. Levin, «Ameerika marksism». Foto: Raamat

«Ameerika marksism» koosneb suures osas tsitaatidest, mistõttu on tegemist omamoodi antoloogiaga. Kui ulatuslik tsiteerimine võib alguses mõjuda isegi häirivalt, siis lugemise käigus selgub autori tagamõte, tsitaadid hakkavad oma elu elama ja kinnitavad ka ilma Levini eriliste selgitusteta autori sõnumit. Eksib see, kes eeldab, et autor on kasutanud sõna «marksism» vaid halvustava sildina. Levin näitab, kuidas Ameerikas võidutseva n-ö progressivistliku ideoloogia sidumine marksismiga on õigustatud.

Tuntud konservatiiv

Mark R. Levin (snd 1957) on õigusteaduste doktori kraadiga kirjanik, jurist, raadiohääl ja telesaatejuht Fox News’is. Vaadetelt konservatiiv, võrguväljaande Conservative Review peatoimetaja. Mõnikord on Levinit nimetatud parempoolseks. Levin kritiseerib teravalt Demokraatliku Partei tegevust, kuid ka Kongressi valitud vabariiklasi nende vähese otsustavuse pärast.

Seitse tema raamatut on jõudnud New York Times’i bestsellerite edetabelisse. Oma töödes («Vabadus ja türannia», «Ameritopia», «Ameerika marksism» jt) lahkab ta juristina Ameerika poliitilist maastikku ja ning hoiatab vasakpoolsete meeleolude ning ideoloogiate eest. Tema otsekohene ja emotsionaalne stiil, mis ilmneb eriti raadio- ja teleesinemistes, on talle arvukate poolehoidjate kõrval ka palju vaenlasi toonud.

Üheks Levini põhimureks on Ameerika Ühendriikide aluspõhimõtete – eelkõige kodanikule tagatud õiguste ja vabaduste – hägustumine progressivistliku ideoloogia surve all ning riiklike regulatsioonide pealetung. Ukraina sõja puhkedes asus Levin kindlalt Ukrainat toetavale seisukohale ja kritiseeris president Bidenit loiduse eest Ukraina abistamisel.

Erapooletuse nimel ei pinguta

Marti Aaviku selitusel on Mark Reed Levin vägagi populaarne vabariiklasest kolumnist, kes järjekindlalt räägib USA publikule Venemaa Ukraina vastasest sõjast sellisel moel, mis langeb kokku eestlaste vaatega.

«Selles raamatus on jutt aga marksistlike vandenõuteooriate uuest lainest. Levin kirjeldab neid kaasaegsete ameeriklastest marksistide endi tsitaatide abil, millest paljud ähvardavad otsesõnu ja varjamatult lääneliku liberaalse elukorralduse aluseid. Rassism näiteks on väga kole nähtus, ent end justkui selle vastasena esitlev kriitiline rassiteooria on olemuselt rassism uues kuues, mis ei pea inimeste võrdõiguslikkust millekski,» sõnab Aavik.

«Lugeja kindlasti märkab, et see on võitlusraamat, mis ei üritagi etendada erapooletust,» lisab Aavik. «Samuti pole kõik pikemata ülekantav Euroopa ega Eesti vaidlustesse. Küll aga on see üks sissevaade USA kirglikku (partei)poliitikasse, mille kajad ja peegeldused jõuavad ju ka meieni, Läänemere paesele rannale.»