Indrek Hargla soovitab 10 raamatut, mida sügisõhtul naudinguga lugeda

Kirjanik Indrek Hargla. Foto: Madis Veltman
Copy

Hämarad sügisõhtud jõuavad vaikselt kätte. Ei ole paremat tegevust sel ajal kui seada end hubaselt sisse ühes põneva raamatu ja tassikese sooja teega. Kui aga tekib küsimus, mida lugeda, siis parimate sügiseste lugemissoovitustega aitab Indrek Hargla.

Indrek Hargla, «Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika».
Indrek Hargla, «Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika». Foto: Mihkel Maripuu

Indrek Hargla on Eesti kirjanik, stsenarist ning üks hinnatumaid kriminaalromaanikirjanikke, kes on pälvinud tunnustust nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt. Autori kirjutised on tuntud tihtipeale oma ootamatute süžeeliinide, õuduskirjandusele omaste elementide ning huvitavate karakterite poolest.

Hargla palju populaarsust kogunud raamatusari «Apteeker Melchior», milles on läbi põimunud ajaloolised faktid kriminaalse süžeega, viib lugejad põnevale rännakule keskaegse Tallinna intrigeerivasse maailma. Romaanisarja põhjal on tehtud ka samanimeline filmitriloogia.

Apollo uuris Indrek Harglalt, milliseid raamatuid ta kõrgelt hindab ja teistelegi soovitab. Head avastamist!

***

Mart Kivastik, «Taevatrepp».
Mart Kivastik, «Taevatrepp». Foto: Raamat

Mart Kivastik «Taevatrepp»

«Taevatrepp», mis on peaaegu ulme, on hiljaaegu ka filmiks tehtud ja on sellepärast hea näide, kuidas väga heast romaanist on võimalik teha ka väga hea kinofilm. Romaan ise on hõlpsalt loetav, napp ja täpne keel, tugevad ideed ja tunded, ilma venitamise ja täidisaineta. See on suuresti lugu Tartust ja tartlastest ja lisab minu meelest mingi olulise mõõtme Tartu kajastamisesse ilukirjanduses. Ja tajutava ulmelise tausta lisamine kinnitab veel ühte vana tõsiasja, et veidi ulmet teeb iga teksti paremaks.

**

Robert Silverberg Nebula auhinnaga.
Robert Silverberg Nebula auhinnaga. Foto: promo

Robert Silverberg «Lood Venia metsadest»

Silverberg on kahtlemata kõige tähtsam elus ulmekirjanik praegu ja tema teoseid ei ole eesti keeles kunagi liiga vähe. Silverbergi anded on hämmastavad ja peaaegu kõikide tema tekstide juures näib kõige rabavam see kergus ja pingutusvabadus, kuidas ta seda teeb. Ükskõik kui keerulise teema, ükskõik kui võimsad ulmeideed ta käsitleda ei võta, õnnestub see kõik stiilselt ja kõige kõrgema meisterlikkusega. Selles raamatus, kuhu on koondatud Silverbergi 80ndate lühiproosa tipptekstid, leidub mitmeid ajaloolise taustaga ulmejutte ja ka mõningaid tugevamaid näiteid Silverbergi fantasy-lugudest. Ja Silverbergi keelekasutus, mis on muidugi originaalis rohkem tuntav, on erakordselt tugev ja sujuv.

**

Berit Sootak, «Hõberebane».
Berit Sootak, «Hõberebane». Foto: Raamat

Berit Sootak «Hõberebane»

Algselt noortele suunatud ulmetriloogia lõpetus, kus tegelased on juba täiskasvanuks saanud ja ka romaani teemad on traagilisemad ja süngemad. Eesti nooremate ulmekirjanike tekstides on üldiselt vähe kasutatud teadust ja sellepärast on «Hõberebane» hea näide vastupidisest, teadusel on siin romaanis tähtis roll ja see lähendab selle žanrimääratlust science fiction’ile. «Hingelinnu saaga» on väga julge sari, milles autor on ette võtnud üpris pööraseid mõtteeksperimente – tegevus toimub justkui alternatiivses tänapäevas –, sidunud neid ositi rahvaluulega ja põnevikumetoodikaga.

**

Hain Rebas.
Hain Rebas. Foto: Ain Protsin

Hain Rebas «Sukeldumised»

Selles raamatus on teadusartiklid, mis peamiselt käsitlevad keskaegse Eesti seoseid muu läänemereruumiga, ja seda selliste vaatenurkade alt, mida Eesti keeleruumis varem ei ole tehtud. Mõnes mõttes on Rebas siin nagu ajalooline detektiiv, kes püstitab hüpoteesi ja asub siis sellele tõestust leidma. Väärtuslikuks teeb need lood eriti see, et siin on kasutatud skandinaavia allikaid, mis Eesti uurijatele ei ole alati kättesaadavad olnud. Minu jaoks tõestab see raamat veel kord, et kui kasutu on üldajalooline üldistav lähenemine ja kui vähe me tegelikult sellega teada saame. Rebas sukeldub detailidesse, otsib seoseid ja leiab neid. Iseäranis on tema peenhäälestusega luubi all 15. sajand. Siin on juttu Eesti ajaloo jaoks väga olulistest teemadest, millistest varem eesti keeles ei ole kirjutatud.

Indrek Hargla lugemissoovitused.
Indrek Hargla lugemissoovitused. Foto: Apollo

Lugemissoovituste nimekiri:

  1. Mart Kivastik, «Taevatrepp»
  2. Robert Silverberg, «Lood Venia metsadest»
  3. Berit Sootak, «Hõberebane»
  4. Hain Rebas, «Sukeldumised»
  5. Juhan Kreem, «Ordu sügis. Saksa ordu 16. sajandi Liivimaal»
  6. William Peter Blatty, «Eksortsist»
  7. «Täheaeg 21. Tuhapilve sajandil. Kliimamuutuste erinumber»
  8. Inna Põltsam-Jürjo, «Viin, vein ja vesi. Joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal»
  9. Poul Anderson, «Ajavalvur»
  10. Tõnno Jonuks, «Eesti muinasusundid»
Tagasi üles