/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/10/29/14172775t1h2bf6.jpg)
Kas Rootsi Akadeemia teeb neljapäeval Nobeli kirjandusauhinna üle andmisel poliitilise avalduse? Kui jah, siis võiks tähendada, et auhinna pälvib sõnavabaduse eest seisev kirjanik, arvavad eksperdid.
Eksperdid: Nobeli kirjanduspreemia võib osutada sõnavabadusele (1)
Võimalike laureaatidena on mainitud oma suurejooneliste romaanidega tuntud vene kirjanikku Ljudmila Ulitskajat ning ja Briti kirjanikku Salman Rushdiet.
Ulitskaja on otsekohene Kremli kriitik. Rushdie seevastu elas aastaid peidetuna pärast seda, kui Iraan kuulutas talle 1988. aasta raamatu «Saatanlikud värsid» pärast surma nõudva fatwa. Mullu augustis elas 75-aastane kirjanik avalikul esinemisel Ühendriikides üle noarünnaku, mille tagajärjel ta sai mitu vigastust ning kaotas ühe silma.
:format(webp)/nginx/o/2022/10/06/14880654t1h47bf.jpg)
Kuid nagu Akadeemia on varem sageli teinud, võidakse tähelepanu suunata hoopis vähem tuntud autorile, näiteks Hiina avangardkirjanikule ja kirjanduskriitikule Can Xue'le.
Saksamaal paguluses elava Ulitskaja pärjamine tähendaks, et «kirjandus on poliitikast vaba», ütles Rootsi päevalehe Svenska Dagbladet kultuuritoimetaja Lisa Irenius AFP-le. Ta arvas, et oleks julge valik toetada vene kultuuri ajal, mil Moskvat on kriitika all sõja pärast Ukrainas.
Ulitskajale auhinna andmine oleks «väga poliitiline sõnum», leiab Rootsi teise peamise ajalehe Dagens Nyheteri kultuuritoimetuse juht Björn Wiman.
Wimani arvates on sel aastal võimalus Kariibi mere päritolu Ameerika kirjanikul Jamaica Kincaidil, kelle romaanid põhinevad tema enda pereelust pärit ning kolonialismi ja rassiküsimusega seotud kogemustel.
Kuid see, mis Wimanile tõesti meeldiks, oleks Rushdie võit. «Tal on aeg võita, ja kui ta võidab, siis müts maha Akadeemia ees,» rääkis Wiman, tõstes esile sõnavabaduse eest seismise, mida Rushdie kehastab.
Akadeemiat on seni ka kritiseeritud lääne päritolu valgete meeste üleesindatuse pärast auhiunnasaajate hulgas. Eelmisel aastal pälvis auhinna prantsuse feministlik kirjanik Annie Ernaux. Aasta varem austati aga Briti Tansaanias sündinud kirjanikku Abdulrazak Gurnahi tema loomingu eest, mis vaatleb paguluse, kolonialismi ja rassismiga seotud piinasid.
Wiman märkis, et pooled kohad 18-liikmelises Akadeemias, kus praegu on kaks vaba kohta, on vahetunud pärast seda, kui kirjandusauhind läks 2019. aastal Peter Handkele. Handke Serbia-meelsed seisukohad ulatusid Serbia endise presidendi Slobodan Miloševići toetamiseni, kellel tuli genotsiidis süüdistatuna seista Haagis kohtu ees. Akadeemia «on muutunud», rõhutab Wiman.
Nominentide nimekiri ja žürii arutelud jäävad 50 aastaks avalikkusele kättesaamatuks. Teised kirjandusauhinna võimalikud pretendendid, keda spekulatsioonides sageli mainitakse, on Rumeenia autor Mircea Cărtărescu, ungarlased Péter Nádas ja László Krasznahorkai, albaanlane Ismail Kadare, Keenia kirjanik Ngũgĩ wa Thiong'o ning kanadalane Margaret Atwood.