Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Jamie Oliveri lasteraamatut «Billy ja hiiglaslik seiklus».
LUGEMISSOOVITUS ⟩ Lasteraamat autorilt, keda oleme harjunud hoopis teises rollis nägema
No mida hekki! Jamie Oliver on lasteraamatu teinud? Päriselt ise kirjutas vä? Mingi kuum projekt? Müüb rämedalt?
Unustage ära. Saadame joonelt kukele Anthony Bourdaini kõige ta ropaiini ja kokendusega, lähetame uduvikku räuskava sportlase Gordon Ramsay ning jõuame üle Keith Floydi ja Julia Childi tagasi Jamie Oliveri juurde. Kui alustuseks natuke (tele)kokandusest kõnelda. Kas keegi tahaks Anthony Bourdaini lasteraamatut? Ju vist. Peeter Sauteri lugejad näiteks. Bourdaini suhtes kadus mul austus, kui ta Jamie kohta halvasti ütles – mul kipub tihtilugu respekt surema, kui keegi lahmima kukub. Jamie Oliver on sõbralikku müksu väärt nii koka, roapropagandisti kui nüüd ka lastekirjanikuna. Laste peal kontrollitud, ei mingit jama.
Saab olla lapsi, kes sünnivad, sõnad suus ja kel on kümnendaks eluaastaks Astrid Lindgreni kõrval ka kogu Tolstojevski igaks juhuks läbi loetud. Ent on säändseidki, kellele kirjanduse uks nii kiiresti ei avane. Mis ei tähenda pahemust, tähendab hoopis teist sorti võtme vajanemist. Jamie Oliver on siinkohal küll ühe imetabase taba vallandanud ning oma kuuma nime all selle ka priiks lasknud. Kiitus ja auu! Usun, et hulk lühikesi inimesi üle maailma näevad tos loos väravat nii söögi- kui sõnakunsti valda. Kui nõnda on, siis juba ainuüksi värati lahti tegemise eest tuleb tänada ja tunnustada. Katsetage oma laste ning lühi- ja lähikondsete peal!
Sõnamaailmas on pildid äge värk, aga nad ei pea üle teksti rulluma, võivad olla – mida hekki! – mustvalged ning peavad töötama kujutlusvõimega kaasa. Ja nii on! Pildistiku loojat Monica Arminot tuleb tervitada ja tunnustada tekstistiku tegijaga võrdväärselt. Et see siia lõppu jäi – siinkirjutaja vabandus, my bad! Hoitagu kunstnikul silm peal. Kel vähegi head lugu tulekul tundub.