LUGEMISSOOVITUS ⟩ Vaimukas krimiromaan, mis on hulle jõnkse täis ja tulvil värvikaid isiksusi
/nginx/o/2022/05/05/14528898t1h3183.png)
12. oktoober 2023, 15:14
:format(webp)/nginx/o/2022/07/29/14727307t1h5622.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Antti Tuomaineni musta huumoriga vürtsitatud krimiromaani «Koprateooria».
Ma ei saa sinna midagi teha, aga soome kirjandus oma parimatel hetkedel on ikka paganama äge. Kõik kirjandused on oma parimatel hetkedel ägedad, ent mõnega tekib loomuomane sidesuhe ja mõne teisega mitte nii väga. No head soomlust armastan ma täiega ja Antti Tuomainen on siinkohal vägevaks näiteks.
/nginx/o/2023/10/12/15650575t1ha45a.jpg)
Kõik oleks tal justnagu valesti. Kindlustusmatemaatikust seikluspargipidaja – mis saaks veel tüberam lähtekoht olla? Ometi kirjutab Tuomainen lugeja nii usutavalt ja ebatavaliselt tavalise soomlase elusse sisse, et inimene ongi kohal ja justkui sõidabki tegelastega koos metroos ja trammis ja sumpab lumes ja on kuidagi kogu aeg õiges paigas olemas, normaalne. See Soome on olulisem kui lugu ise. Kuigi ka lugu on hulle jõnkse täis ja tulvil värvikaid isiksusi. Nalja saab, põnevus ei lakka, kütet jätkub.
«Koprateooria» on triloogia viimane romaan. Koos «Jänesefaktori» ja «Põdravalemiga» moodustub midagi sellist, mida võiks südamerahus suureks soome romaaniks nimetada. Siin ei käsitleta eepilisi ajaloosündmusi ega süüvita sisekaemustesse, see on suurromaan meie imelikust ajast, mil tasuta viinerisaiad võivad määrata inimhulkade suundumusi. Kummaline aeg, kummastunud inimesed, õnneks on meil head raamatud alles.
Tuline soovitus – olen juba varemgi Tuomaineni soovitades öelnud, et kange tahtmine tuleb Soome sõita. Jummala pärast, sõitkem ja käigem, käigem rohkem, Soome-tunnetus hakkab meil vaikselt ära kaduma, kuigi ei tohiks. Keeleoskus samamoodi. Sest telekanalid on lännu või tuleb neid pakette pidi taga otsida nagu rosinaid saiast. Ja ilmavõrk juhatab ikka pigem angloameerika maailma poole. Mina soome keelt tiba ikka tönkan ja lugemisega saan päris hästi hakkama, aga mu lapsed enam mitte. Mõtlengi, et ehk hea kirjanduse kaudu saaks vaimlise silla jälle toimima? Meil on Soomet väga vaja ja ma loodan, et soomlastel ka meid. Vähemalt natuke.
Keegi võiks Antti Tuomainenile ühe seikluspargi kinkida. Sellise, milles oleks ka raamatupood. Ja kõik eestlased peaksid selles pargis vähemalt kord aastas käima. Tasuta. Aga hea raamat tuleb iga kord kaasa osta! Viinerisaia ja jäätise saab kauba peale, kui veab, siis on autor/omanik kohal ja annetab autogrammigi.