LUGEMISSOOVITUS ⟩ Humoorikas teos näitab, mismoodi ohtlikku kaabakat aegsasti ära tunda

Teffi alias Nadežda Aleksandrovna Lohvitskaja (1872–1952). Foto: Erakogu

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Nadežda Lohvitskaja ehk Teffi «Mälestusi Leninist ja Rasputinist».

Küllap on alles inimesi, kellele Lenini ja Rasputini nimed midagi ütlevad. Õnneks aina vähematele, suvalisi pätte ei ole väga mõistlik liiga sageli meenutada. Ka kirjutatud on neist kahest liigagi palju. Lenini-nimeline terrorist kirjutas ise mõistusevastaselt palju, Rasputini-nimeline aferist aga ei osanudki õigupoolest kirjutada. Kahjuks oli neil kummalgi oma mõju Venemaa ning paraku ka normaalsema maailma ajaloole ning mis veel hullem, need mõjud näikse tänases päevas ekstra jõhkral kujul kokku kasvanuvat.

Teffi, «Mälestusi Leninist ja Rasputinist». Foto: Raamat

Ja ehk seepärast on vaja vahel pilk peale heita ajalookildudele, mis peegeldavad tagasi väikesi, ent seda isiklikumaid ja inimliselt arusaadavamaid hetki põlastusväärsete tüüpide elust. Aitab näha, kuidas ilusa elu murenemine tegelikult pihta hakkab ning mismoodi ohtlikku kaabakat aegsasti ära tunda. Teame ju, et ajaloost ei õpita, ent ehk läheb seekord õnneks…

Sajanditagusel Venemaal kirjutas Teffi end humoorika kirjanduse superstaariks ning kuigi siinne materjal ei ole miskitpidi naljajutt, mõjub ta tänu lahedamale suhtumisele rämedasse ainesesse mõneti vastuvõetavamalt kui kurilik hukkamõist. Näitab, kuidas pahalus tasakesi kohale hiilib ja pesa teeb, toetajaidki leiab. Nukker tõdeda, et kõik need toetajad notiti hiljem esimestena, kui riik ja vägi ja autus olid lurjuste omaks saanud. Tasub tänagi silmad ja kõrvad ja meeled vallali hoida.

Tihti tundub mälestuste puhul, et keda see kõik üldse huvitab. Ent on nõnda, et mälestused tuleb üles kirjutada ja ära avaldada seni, kuni on mäletajaid. Ja tõlkida. Kui täna ei huvita, siis homme võib vaja minna. Ja hea, kui varnast võtta. Eesti inimestele on iga hea meiekeelne tõlge eluoluline, lugegu seda või kolm inimest. Homme ehk huvituvad kolm/sada/tuhat ja asi on olemas. Meil peab vaimlist laskemoona jaguma, kultuur on kaitseressurss parimal võimalikul moel.