Metsavendluse aja uurimisele pühendatud konverents tõukub Ene Mihkelsoni loomingust

Ene Mihkelson. Foto: Kristjan Teedema

Täna ja homme (20.-21. oktoobril) toimub Eesti Kirjandusmuuseumis kahepäevane Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi ja Ene Mihkelsoni Seltsi koostöös sündinud konverents «Olnu on ikka veel täna». Konverents on pühendatud metsavendluse aja uurimisele ja kirjanduse rollile ajalooliste teemade avamisel.

Konverentsi avaettekande peab ajaloolane ja metsavendluse uurija Peeter Kaasik, kes avab kirjanik Ene Mihkelsoni metsavendadest vanemate lugu, aga ka metsavendluse uurimise hetkeseisu laiemalt. «Kirjanik Ene Mihkelsoni vanemad olid lihtsad taluinimesed, kes varjusid repressioonide kartuses metsa. Isa sai surma haarangul ja ema legaliseerus peale Stalini surma. Tema vanemate lugu kattub ka Eesti ühe pikema järjepidevusega aktiivse metsavendade grupi tegevusega Väinjärve – Päinurme – Koigi piirkonnas,» selgitas Peeter Kaasik.

Konverentsi esimesel päeval räägib veel arheoloog Mauri Kiudsoo metsavendade jälgedest maastikul, folklorist Mari-Ann Remmel juhatab pelgupaikade juurde eesti kohapärimuses ja ajaloolane Aigi Rahi-Tamm, kes on ühtlasi üks konverentsi korraldajatest, avab kodutuse temaatikat 1940. aastate kontekstis. Kirjandusteadusliku sissevaate Ene Mihkelsoni ja Arved Viirlaiu loomingusse annab Janika Kronberg; Aija Sakova ja Tiina Ann Kirss käsitlevad romaani «Ahasveeruse uni» ning Galina Pomomarjova võrdleb Ene Mihkelsoni loomingut ukraina kirjaniku Maria Matiose omaga.

Vestlusringi kirjanduse rollist ajalooliste teemade käsitlemisel veab kirjandusteadlane Eneken Laanes ja selles osalevad kirjanik Lilli Luuk, lavastaja Priit Põldma, ühiskonnategelane ja Ene Mihkelsoni Seltsi liige Marju Lauristin ning ajaloolane Aigi Rahi-Tamm. Kirjandusuurija Marin Laak kirjeldab metsavendluse jälgi Ene Mihkelsoni arhiivis.

Konverentsi teise päeva avab Marju Lauristini ülevaade esimesel päeval arutatust, millele järgneb Kaitseväe juhataja kindral Martin Heremi ettekanne metsavendlusest peatükina meie sõjaajaloost. Rasmus Kagge, Laur-Leho Kaljumets ja Tõnis Leht käsitlevad 11-osalise metsavendade sarja jõudmist ERRi ekraanile.

Kuivõrd konverentsi teise päeva fookuses on kirjanduse ja ajaloo lõimitud õpetamine, siis toimub selleteemaline vestlusring, mida veavad kirjandusuurija ja -didaktik Joosep Susi ja Aija Sakova. Arutelus osalevad Indrek Riigor, Reelika Laes, Andrus Org ja David Ilmar Lepasaar Beecher.

Vestlusringile järgnevad Ene Mihkelsoni loomingust tõukuvad töötoad. Ajaloolaste ja kirjandusuurijate koostöös ajaloo- ja kirjandusõpetajatega on ette valmistatud Ene Mihkelsoni loomingu põhised materjalid, mis arvestavad kirjanduse ja ajaloo lõimitud õpetamist koolides. Konverentsi ühe korraldaja, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalooõpetaja ja Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi aseesimehe Indrek Riigori sõnul on koostöö ajaloolaste ja kirjandusuurijatega olnud väga vajalik. «Ühiselt oleme välja pakkunud võimalike lähenemisi, kuidas kirjandusliku teksti eripärasid ära kasutades jõuda erinevate üldpädevuste omandamiseni,» kinnitas Riigor. Töötoad keskenduvad sotsiaalsele ja kodanikupädevusele, enesemääratluspädevusele, digipädevusele ja kultuuri- ja väärtuspädevusele.

Konverentsi esimesel päeval kuulutatakse välja ja antakse üle ka Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia. Kultuurimõtestaja preemia on mõeldud kultuurimeedias ühe akadeemilise aasta jooksul ilmunud silmapaistvate kirjutiste, tele- või raadiosaadete esiletõstmiseks, mis on aidanud kaasa raamatukultuuri ja kirjandusliku loomingu väärtustamisele Eesti ühiskonnas, süvitsi analüüsinud ja mõtestanud eesti keeles ilmuvat kirjasõna ning avardanud kaasaja Eesti kultuuris ja kirjanduses toimuva mõistmise ajalisi ja ruumilisi piire. Varasematel aastatel on kultuurimõtestaja preemia pälvinud Jaan Tootsen (2022), Rein Veidemann (2021), Aivar Kull ja Henri Kõiv (2020), Joonas Hellerma (2019).

Konverents «Olnu on ikka veel täna» on suunatud eeskätt õpetajatele, aga on avatud kõigile registreerunud huvilistele. Konverentsi esimest päeva saab jälgida ka KirmusTV vahendusel.