SINIJÄRV SOOVITAB ⟩ Hillitsetud ja heas mõttes realistlik romaan

Kirjanik Urmas Vadi. Foto: Kristjan Teedema

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Urmas Vadi viiendat romaani «Kuu teine pool».

Urmas Vadi, «Kuu teine pool». Foto: Raamat

Vahepeal viitsivad kirjandushuvilised ninad raamatust tõsta ja tegelda suure Eesti romaani ootamisega. Et sellist kusagilt väga ei paista, siis loetakse edasi, mis võtta on. Kirjutamisvõimekusega inimestel tuleb samuti aeg-ajalt meelde, et ahjaa, sotsiaalne tellimus on, püüaks õige suurt Eesti romaani kirjutada. Enamasti tuleb välja midagi muud. Urmas Vadi «Kuu teine pool» laseb väita, et vist läks õnneks, kusjuures õnneks läks nagu ikka siis, kui läheb – ilma igasuguse ambitsioonita kirjutada valmis just see suur. Või hirmus eriline. Või nii geniaalne, et kõigile kaugelt ja kohe silma säraks. Mkmm.

Suur lugu tuleb kokku väikeste inimeste väikestest lugudest väikestel ja suurtel aastatel ja aastakümnetel, aga just siinsamas, meie mäluruumis, päris tänasesse välja ei ulatu. Suur ajalugu ei puutu ka peaaegu üldse asjasse. Väikesed üksikasjad aga küll. Igaühel, kes praegu elus ja enamvähem täiskasvanu, on siin midagi mäletada, keskealised mäletavad lihtsalt natuke kaugemale. Ei ole täpselt aru saada, mis linna romaan see on, või on ta mitmest linnast kokku kirjutet. Algul tundus (auto)biograafilisena, aga nii lihtsaks ei oska Vadi ka parima tahtmise juures asja teha. Päris kindlasti on paljudest inimestest ja sündmustest segatud ning terake fantaasiat juurde luuletet. Skaalal dokumentaalbiograafiast puhta väljamõeldiseni võiks asetada üsna keskele.

Fantaasiaga on Vadil aegade algusest head suhted olnud, asju üle võlli keerata on ta alati mõistnud. «Kuu teine pool» on ses mõttes väga hillitsetud ja heas mõttes realistlik romaan. Seda suuremat naudingut pakub siin-seal nii mõnusalt vadilike stiilivõtete, mõttekäikude, lausestuste kohtamine. Soovitan seda raamatut kui üht kõige loomulikumalt ja inimlähedasemalt loodud jalutuskäiku läbi Eesti lähiajaloo. Saatuseaastad läbi harilike ja harilikult ebaharilike inimeste elukulgemise, sooja muhelusega üles tähendet.