Ilmus jaapani moodsa kirjanduse suurkuju teos, mida võib suvalises kohas lahti teha ja lihtsalt lugeda

Natsume Sōseki. Foto: Ogawa Kazumasa/Wikimedia Commons

Maret Nukke tõlkes on ilmunud Sōseki Natsume «Rohupadi». Teose esitlus toimub kirjanduslikul kolmapäeval, 8. novembril kell 18 kirjanike maja musta laega saalis. Vestlevad raamatu tõlkija ja Maarja Jaanits.

Sōseki Natsume «Rohupadi» räägib maalikunstnikust, kes väsib modernse linnaelu vaimutühjast rähklemisest ja suundub kaugele mägikülla, et tüütutest inimsuhetest eemal imetleda kaunist loodust. Tema eesmärk on tajuda ümbritsevat objektiivselt – vältida emotsioone ning kirjeldada ja analüüsida üksnes oma tähelepanekuid, ise sündmustes aktiivselt osalemata. Kuid hoolimata ettevaatusest kistakse ta siiski ohtlikesse inimsuhetesse. Kummalised kokkupuuted mõistatusliku neiu Nami ja teiste kohalikega viivad selleni, et reaalsus hakkab segunema unenägude ja fantaasiaga. Kunstnik püüab seda väljendada luulevormis, sest maalimiseks ei leia ta õiget motiivi. Kõrvalises kolkakülas kogetu paneb ta mõtlema inimsuhete tähendusele, aga ka kunsti ja luule olemusele.

Sōseki Natsume, «Rohupadi». Foto: Raamat

Sōseki Natsume (1867–1916) on jaapani moodsa kirjanduse suurkuju, kes oma teostes suutis tabada ajastu vaimu ning lahti mõtestada moderniseerumise tähendust. Koolipoisina huvitas Sōsekit hiina kirjandus ja tuntuks sai ta oma haikuluulega, kuid ülikoolis õppis inglise kirjandust ning hiljem õpetas mitmes koolis inglise keelt. Õpinguaastad Londonis olid nii isiklikus elus kui ka tema väljakujunemisel kirjanikuna pöördelise tähtsusega, sest pärast Inglismaalt naasmist loobus ta õpetajaametist ning pühendus täielikult loomingule. Võõrsil kogetud rassism tema kui aasialase vastu ja toimetulekuraskused Inglise ühiskonnas süvendasid temas pessimismi lääneliku elulaadi suhtes. Oma loomingus naeruvääristab Sōseki sageli läänelikku vaimutühjust ja moodsat elukorraldust ning tunneb nostalgiat moderniseerimise-eelse Jaapani järele. Seetõttu leiab Sōseki teostest rohkesti viiteid traditsioonilisele jaapani kunstile, kirjandusele ja esteetikale.

«Rohupadja» tõlkis jaapani keelest Maret Nukke. Järelsõnas kirjutab ta, et Sōseki nimetas «Rohupatja» haikuromaaniks: «Tema sõnul tähendab haikulik romaan seda, et jutustatud lool puudub harjumuspärane süžee – seal ei juhtu õieti midagi ja seetõttu pole ka sündmustiku dünaamilist arengut. Loo keskmes on kaunis naine Nami, kes seisab justkui kogu aeg ühe koha peal, ta ei muutu ega «liigu», nagu ütleb Sōseki, kuid kunstnik uurib teda igast küljest kui oma tulevase maali objekti. «Rohupadja» üheksandas peatükis selgitab ta Namile, mida tähendab raamatut lugeda ilma emotsioonideta: selleks tuleb raamat suvalises kohas lahti teha ja lihtsalt lugeda, mitte mõelda süžeele või tegelastevahelistele suhetele. See võib-olla ongi kõige parem seletus sellele, mida Sōseki pidas silmas, kui ta rääkis haikuromaanist.»

Raamat ilmub «Hieronymuse» ning Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas «Bibliotheca Asiatica». Teose väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapitali Hieronymuse sihtkapital.