Kas me elame tulnukate mänguväljal?

Igor Volke Foto: Liis Treimann

Igor Volke on kodumaise anomalistika grand old man, Eesti ufoloogia teerajaja. Tema enam kui 500-leheküljeline raamat «Eesti anomaalsete keskkonnanähtuste X-failid» on unikaalne vaade ufoloori.

50 aasta jooksul Eestist kogutud tuhatkonnast loost ja juhtumist on raamatusse valitud ligi pooled. See on kui Eesti anomalistika entsüklopeedia viimasest viiekümnest aastast. Teos sisaldab endas anomalistide jaoks kõige väärtuslikumat materjali – ebatavaliste nähtustega kokku puutunud inimeste isiklikke lugusid ja esmatasandi kogemusi.

Loe raamatust üht huvitavat lõiku!

***

1972. aastal Eesti õhuruumis kaht suurt punast kera mere kohal jälitanud MiG-hävitajad sooritasid rünnaku, tulistades üht objekti õhk-õhk tüüpi raketiga. Üks keradest vastas punase kiirega ja tulistaja MiG kukkus Väinamerre. Piloodi peied peeti Haapsalu metskonna saunas.

Toona 16-aastane Anne Nasvalt mäletab juhtumit, mis leidis aset 1961. aastal. Ta tuli õhtul kinost ja möödus koduteel kahest majavaremest. Üks neist oli põlenud paar päeva tagasi koos perenaisega ja teine maja mõnevõrra varem, kus ka omanik sisse põles. Oli hilisõhtune aeg ja pime, ta tundis veidike hirmu, mis hetkeks ununes, kui märkas kaugema maja varemete vahel tuleleeke ning mõtles, et tuletõrje oli halvasti kustutanud. Hetk hiljem eristus varemete vahel tugevalt punakat värvi tulekera, mis oleks nagu moodustunud neist leekidest, ja inimese kõrgusel lähenes teisele põlenud majale, seega Anne suunas.

Tal tekkis mõte seostada toda tulekera varem vanainimeste räägitud kratilugudega, et kui ihne pererahvas ei ole kratile pööningule piima pannud, maksab too kätte. See kera oli väga huvitav – seest nagu õõnes ja midagi selles liikus. Hetkeks peatunud, hakkas kera uuesti õõtsudes edasi liikuma. Tugev kuma oli selle ümber. Kera oli ikka väga suur, nii poolteist, kui mitte kahe meetrise läbimõõduga. Korraks liikus see suure kase juurde ja tõusis poolde võrasse. Kõik oli täiesti helitu, kui see uuesti madalamale laskus ja selgelt Anne poole liikus. Seepeale pani Anne pöörase hirmuga jooksu. Sportliku neiuna imestas ise, et kiirus, millega ta sealt põgenes, oli kordumatu.

Foto: Igor Volke

Kes tekitavad valguskoonuseid, -kiiri ja -kerasid? Kes või mis on UFOde taga? Kes või mis on psühholoogiliste ja psühhosomaatiliste anomaaliate taga? Millest «kõnelevad» erilised unenäod ja nende spetsiifiline muster? Anomaaliate mõistatusele püüavad vastust anda ka meie teadusmaailma esindajad, kiriku ja kultuurivaldkonna liidrid, küsides: kas maaväline elu on võimalik? Kas maaväline mõistuslik elu on võimalik? Ja kui keegi on võimatul viisil siia sattunud, kas nad on tsiviliseeritud? Kas nad on heatahtlikud või ...?

Noor Kanada kvantfüüsik Deep Prasad avaldades hiljuti oma loo kohtumisest tulnukatega. Ühel varahommikul, kui ta oli üle vaadanud oma e-kirjad, sisenesid tema elutuppa kolm väiksekasvulist tulnukat. Luues telepaatilise kontakti, andes selgitusi ning sooritanud rida uuringuid, võtsid nad noore teadlase sealtsamast kaasa oma laeva. Noor reaalteadlane oli tähelepanelik ja rõhutatult teadlik sellest, mis toimus. Kogetu ajendas teda kirjutama artikleid, millest üks on eriti mõtlemapanev: «We Live In an Alien Playground» (Meie elame tulnukate mänguväljal). Ta oli kogenud suuremat reaalsust kui kunagi varem ja see kogemus kajastub tema artiklites.

Hiljem on ta öelnud: «Arvan, et need eluvormid on osa Looja liigist. Nad on millestki enam võimsamast, kui mateeria. /---/ Nad on hüperintelligentsed, mängurlikud olendid, kes on mõjutanud kõiki inimkultuure, ilmudes taustal, innustades meid unedes, ärkvelolekul, psühhedeelsetes seisundites läbi kogu meie ajaloo.»