EESTI TEADLANE VASTAB ⟩ Kas liblikas on kiirem kui inimene? Kui nad võidu teevad, kumb võidab?

Piia Maiste illustratsioon raamatus «Miks munad kukuvad? Laps küsib, teadlane vastab». Foto: illustratsioon raamatust

Ilmunud on kirjastus Argo uhiuus lasteraamat, kus kahe- kuni kaheksa-aastaste laste küsimustele vastavad Eesti teadlased ja arstid. Raamatu illustreeris kunstnik Piia Maiste, ilmumist toetas Eesti Teadusagentuur.

Miks munad kukuvad? Miks mul on pepu? Kas nõiad on päriselt olemas? Kes on töörahvas? Kas Keila jões saavad elada sinivaalad ja haid? Kas Päike on sama kuum kui laava? Kuidas on tehtud maakera? Kust tulevad unenäod ja miks mõned neist on õudsed?

Raamat «Miks munad kukuvad? Laps küsib, teadlane vastab».

Kirjastus Argo

Üks laps jaksab rohkem küsida, kui sada täiskasvanut vastata. Kui emad, isad, õpetajad ja teised uudishimust sündinud küsimustele vastamisel jänni jäävad, tulevad appi teised lapsed – need, kes on jõudnud suureks kasvada ja teadlaseks hakata.

Raamatust «Miks munad kukuvad? Laps küsib, teadlane vastab» leiab kokku 58 tillukese teadlase 111 küsimust. Teemad ulatuvad ilmaruumist ja maakerast, ehitistest ja leiutistest, loomadest ja taimedest kuni igapäevase elukorralduse ja inimkehani. Küsimustele vastavad 31 täiskasvanud teadlast ja arsti, sõna saab ka ChatGPT.

Loe raamatust üht huvitavat katkendit!

***

Kas liblikas on kiirem kui inimene? Kui nad võidu teevad, kumb võidab?

Miralda, 4

Vastab Toomas Esperk, Tartu Ülikooli selgrootute zooloogia kaasprofessor

Lühike vastus sellele küsimusele on: sõltub sellest, milline inimene ja liblikas võistlevad, kui pika maa nad peavad läbima, kas õues on külm või soe, kui tugev on tuul ja kui tõsiselt inimene ja liblikas sellesse mõõduvõttu suhtuvad.

Inimeste liikumiskiirus ja liblikate lennukiirus on enamasti üsna sarnased. Juhul kui liblikad parasjagu ei rända, neid ei kannusta jälitavad linnud ega rivaalist isasliblikad, lendavad nad üldiselt sarnase kiirusega kui kõndiv või sörkiv inimene. Kui aga lennutingimused on liblikale soodsad ja meil õnnestub leida lennutalent ka Eestis elavate punnpealaste või surulaste sugukonnast, ei ole isegi oma võimete tipul oleval Usain Boltil (kes on maailma kõige kiirem inimene) vähimatki võidušanssi.

Nendesse kahte liblikasugukonda kuuluvad kõige väledamad liblikad, kes suudavad arendada kiirust 50 km/h (see on autode tippkiirus linnas) ja isegi rohkem. Jamaikalasest jooksuässa tipptulemus 100 meetri jooksus on aga 9,6 sekundit, mis ümber arvutatuna teeb 44 km/h ja jääb seega liblikate lennukiirusele alla. Seega, kui tippjooksja nägi oma karjääri vältel kaasjooksjate kandu väga harva, siis duellis punnpea või suruga näeks ilmselt isegi tema liblika tagatiibade kadumist finišijoone taha.

Liblikad ei ole aga mitte ainult head sprinterid, vaid ka esmaklassilised pikamaalendurid. Meilgi tavalised ohakaliblikad võivad sügisrändel Euroopast Kesk-Aafrikasse läbida 4000 kilomeetrit ja rohkemgi ning nende tipplennukiirus võib samuti ulatuda peaaegu 50 km/h! Teine rändliblikas, kassitapusuru, suudab soodsate tuuleolude korral öistel rändelendudel mitme tunni vältel säilitada tippkiiruse-lähedasi kiirusi. Kui siis võrrelda inimese ja liblika sooritust pikkade vahemaade läbimisel, suureneb liblika edumaa veelgi. Parimates maratonijooksudes, kus läbitakse veidi rohkem kui 42 kilomeetri pikkune vahemaa, on võitjate keskmine kiirus olnud 21 km/h, sama vahemaa suudab aga kassitapusurude esinduslendaja lennata kaks korda kiiremini.