Ilmus Piret Jaaksi romaanivõistlusel auhinnatud teos «Taeva tütred»

Copy
Piret Jaaks lavastuse «Ilusad inimesed» proovis.
Piret Jaaks lavastuse «Ilusad inimesed» proovis. Foto: Gabriela Liivamägi/Tartu Uus Teater

Kirjastuses Varrak ilmus Piret Jaaksi ajalooline romaan «Taeva tütred», mille käsikiri pälvis 2023. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel kolmanda preemia.

Laia ajaloolise diapasooniga romaan viib meid I maailmasõja aegsesse Osmanite riiki ja põhineb baltisaksa päritolu Eesti misjonäri Anna Hedwig Bülli (1887–1981) elulool, kelle teod olid võrreldavad Ema Teresa omadega.

Piret Jaaks, «Taeva tütred».
Piret Jaaks, «Taeva tütred». Foto: Raamat

Noor misjonär saadetakse Marashi linna orbudekodusse, kus tema silme all hakkavad lahti rulluma traagilised sündmused, mida tunneme tänapäeval armeenlaste genotsiidina. Romaani keskseteks teemadeks on üksikisiku vastutus ja halastuse võimalikkus, mis kodust kaugele saadetud misjonäre sõja keerises painama hakkavad. Sammhaaval, sidudes kokku killukesi Eesti, Euroopa ja Lähis-Ida ajaloost, avaneb meie ees lugu inimlikust hingesuurusest.

«Taeva tütarde» autor Piret Jaaks tunnistab, et teadis Anna Hedwig Bülli lugu juba mõnda aega, kuid lõpliku tõuke romaani kirjutamiseks andis sõda meie ümber. «Bülli ja armeenlaste lugu kõlab tänapäevaga kokku mitmel tasandil. Esiteks sunnib see pöörama näo sõjas kõige haavatavamate poole ning annab hääle neile, keda on kõige vähem kuulda – lastele ja naistele. Teiseks toob see fookusesse, kuidas ajaloolised traumad ei lahene iseenesest. Kuid lisaks räägib see lugu veel millestki väga olulisest, mis võib kergesti kaoses kaduma minna, nimelt – julgusest aidata,» ütleb autor.

2023. aasta Kirjanike Liidu romaanivõistluse žürii liikme Heidi Aadma sõnul on see haruldase sisendusjõu ja psühholoogilise täpsusega kirjutatud missioonilugu, mis pühendub kõige olulisemale ja välistab ebaolulise. «Seda ka vormis,» märgib ta. «Ajaloolisele ainesele toetuv «Taeva tütred» kasvab välja 19. sajandi lõpus Haapsalus sündinud Anna Hedwig Bülli eluloost ning päästab koos temaga armeenia orbusid Türgi genotsiidist. Autor on endalt varem küsinud: «Kas nende naiste tegelik hääl jõuab minu loomingu vahendusel inimesteni?» Selle romaani põhjal saab talle vastata - see hääl on kuuldav.»

Tagasi üles