3 aiandusraamatut rohenäppudele, kes juba kevadet ootavad
17. november 2023, 10:02
/nginx/o/2023/11/17/15725261t1h278d.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda kolme raamatut, mis aitavad aias korda luua: Kino maastikuarhitektid «Vältimatu väliruum», Charles Dowding «Kaevamisvaba aed. Kergelt ja kiirelt umbrohust köögiviljadeni», «Aasta aias. Märkmik-kalender 2024».
Et maalähedaseks minna, siis torkame näpud otse mulda ja kaeme perra, kas/mis tärkab. Üldjuhul midagi võrsuma kipub, olgu tegu või mullavaba muldlusega. Aedlemine on Eestis ju kategooriliselt lubatud, ole sa paberitega proff või harkadraga huviline.
Kõrgtasemel aedlust – sest mida muud maastikuarhitektuur õigupoolest on – toob me ette Kino Maastikuarhitektide koostatud ja välja antud «Vältimatu väliruum». Kino on sel sajandil üks naksakamaid maastiku ja arhitektuuri kokkutoojaid ning oma tööde mitmekireva etemiku on nad ilmarahwa rõemuks kaante vahele köitnud. Nad kohe oskavad. Mitmestki ne kujundet ruumiriimist olen nõnda läbi jalutanud, et pole õieti arugi saanud, et mingi värk on. Alles hiljem jõuab tõdemus, et nii peabki. Et ei lajata kunst näkku, lihtsalt on hea olla. Viibimisväärne keskkond. Mugavustsoon. Kunst, mis suudab inimesed korrakski säilenõtkest ebamugavustsoonist ereharilikku mugavustsooni kuljetada, on suur kunst. Vastupidine on väike. Põnev raamat – sest paljusid siin läbi räägitud/kujutut/kujundet mõtteid ja paiku me muidu ehk ei näekski, egas lugejainimene maaruumis kõikjale jõua. Kino on käsitsi-töitsi jõudnud mitmele poole, loodetavasti jõuavad veel mitmemale, ju sünnib kunagi vähemalt üks raamat veel. Ohtralt põhjusi raamatu tegemiseks loodagu muidugi enne. Maailmu ja maastikke, keda delikaatselt tuunida, esialgu jätkub.
Maale ja mullale näppupidi lähemale minna tahtes: «Kaevamisvaba aed» läheb noore ja vana mullamöllu seest ristioksa läbi. Jaa, mina olen üldse hüdropoonilise lähenemise poolt, mulle meeldib, et mu kurk ja tomat tehakse veest, elektrist ja valitud toitainelahusest, ei armasta ma sõnnikut ja mudamuldlust. Ent kaevamist veel vähem – kõik see looduslik värk kasvab kole madalal, olgu ta mustikas või porgand või rukis. Mullast ja kontrollitud määndumisest Dowding meid ei vabasta, et liigsest labidatööst küll. Ja see on väärtus omaette. Põhmõtt on meil siin üksikasjaline käsiraamat, kuidas aiatööd kergemaks ja targemaks teha. Paljude piltide ja põhjalike juhistega. (Kirjanduspõllu) suur aednik Mihkel Mutt on kirjutanud umbes nõnda, et inimese meel on nagu peedipõld – kui eemaldada umbrohi, jäävad järele vähesed, ent väärtuslikud üksused. Umbrohu, nälkjate ja muu jama (eriti kaevamise) vältimise asjus tasub Charles Downingu raamatuga asjalikku nõu pidada.
Lõpetuseks tuleb tungivalt mainida toredat jo tosin aastat järjepidevalt ilmunud märkmik-kalendrit «Aasta aias», mis rohenäppudele igati praktilik igapäiselt tarvitada ning tutvustab oma reklaamsetel lehekülgedel hulka häid raamatuid. Lugemine, mis lugemist soovitab, tasub lugemist. Ning korralikust kalendrist jagub teadagi terveks aastaks. Tulgu aasta terve kõigile, kes taimeilmas mässata jaksavad – olgu muld teile helge!