Seksuoloog ja tuntud seksuaalhariduse ekspert Kristina Birk-Vellemaa esitles 9. novembril Kopli Couture'is värsket raamatut «Sekspositiivseks». Jõustav raamat annab võimaluse ja ruumi olla ise oma seksistsenaariumi looja.
GALERII ⟩ Seksuoloog: pole nõusolekut, pole seksi!
Kas oled tundnud, et sinu seks käib justkui võõra käsikirja järgi, mida sa pole ise kirjutanud? Kas oled olnud segaduses, miks seks nii palju ebakindlust ja küsimusi tekitab ja tundnud, et sinuga on midagi viltu? Sinuga ei ole midagi viltu, hoopis ühiskonna ja seksuaalkultuuriga on.
Raamatu autor Kristina Birk-Vellemaa on Pärnus kasvanud seksuoloog, antropoloog, seksuaalhariduse ekspert ning kvalifitseeritud seks-coach. Et tinistada ühiskonda sekspositiivsemaks ja jagada eksperdina tõenduspõhist seksuaalharidust ning kirge seksuoloogia vastu, lõi Kristina 2021. aastal Instagrami konto @s3kspositiiv, millest on praeguseks kasvanud suur kogukond. Sekspositiivi nime kannab ka Kristina loodud ja juhitav taskuhääling. Tema eesmärk on inimesi jõustada ja harida seksuaalse eneseteadlikkuse, mitmekesisuse, seksikommunikatsiooni ning paljude teiste seksuaalsusega seotud küsimuste osas.
Loe raamatust katkendit!
***
Pole nõusolekut, pole seksi
«Nõusoleku küsimine tapab ju seksikuse! Kuidas ma siis küsin? Et seksida tahad või? Kus on siin erootika?» Kui ma saaks ananassikommi iga kord, kui seda väidet selleteemalistes aruteludes kuulen...
Vaba ja entusiastlik seksuaalne nõusolek ei ole seksikuse, vaid vägivallatuse küsimus. Nõusolek ei ole seksi vürtsikas boonus, vaid partnerseksi vältimatu eeltingimus. Olenemata sellest, kas partnerid kohtuvad esimest korda või on see nende neljakümnenda kooselu-aasta kuuekümnes seks. Punkt. Kui ei ole teadlikku ja vabatahtlikku nõusolekut, ei ole seksi, vaid on vägivald.
Ebamugavust seoses nõusolekuga püütakse vahel lahendada ka loosungiga «Nõusolek on seksikas!», mis on olnud sotsiaalkampaaniate tunnuslause mitmel pool maailmas ja sotsiaalmeedias näeb seda siin-seal praegugi. Ehkki ma saan aru, miks, ja mõistan, et seeläbi püütakse nõusolekukultuuri toetada, edendada ja söödavamaks teha, ei ole see minu silmis päris okei loosung.
Kui ei ole teadlikku ja vabatahtlikku nõusolekut, ei ole seksi, vaid on vägivald.
Miks? Sest nõusoleku loomine võib olla erutav ja kuum ja mõnus kogemus, kui keegi, keda ihaldatakse, ihaldab ka vastu, aga seksikuse küsimus ei ole siin kindlasti keskmes. Kui nõusolekut küsib inimene, kes ei ole üldse ahvatlev? Aga kui inimene on ahvatlev, kuid praegu seksi ei taha? Kartus kogeda äraütlemist on üks põhjus, miks nõusoleku küsimine (ma ütleksin siiski, et loomine) tundub hirmutav ja vastumeelne. Täiesti arusaadav. Siin aga aitab ainult tõenduspõhine ja sekspositiivne seksuaalharidus, seksuaalse enesekindluse (enesekesksus pole sama, mis enesekindlus) toetamine, suhtlusoskuste õppimine ja nõusolekukultuuri juurutamine vaatamata ebamugavusele.
Pole tarvis teha seksi vältimatut eeldust söödavamaks, sest muidu äkki ei ole põhimõte omaksvõetav. Ma olen selleks ka liiga kaua aktivistina põllul olnud, et kuulata järjekordset argumenti «Ühiskond ei ole inimõigusteks valmis.»
Samas on nõusolekuga seonduv kimbatus siiski ka mõistetav, sest nõusolekukultuur on meile midagi täiesti võõrast. Nõusolekukultuuri, mis ei haara küll vaid seksuaalset nõusolekut, luuakse tõenduspõhise ja jõustatud seksuaalhariduse, ühiskondlike arutelude ja poliitiliste otsuste koosmõjul. Eestis ei ole hästi paraku ei ühe, teise ega kolmandaga. Me kõik saame aga panustada sellesse, et oleks parem, kui praegu on.