Seni põhjalikem uurimus Johannes Aaviku keeleuuendusest pärineb Prantsuse keeleteadlase sulest
20. november 2023, 16:28
/nginx/o/2023/11/20/15731840t1h70d3.jpg)
Ilmunud on Pariisi Ida Keelte ja Kultuuride instituudi eesti keele ja kirjanduse professori Antoine Chalvini raamat «Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus». Chalvini monograafia on kõige täielikum käsitlus eesti keeleuuendusest, millel on olnud väga oluline osa eesti kultuuri, keele, keeleteaduse ja keelekorralduse ajaloos.
Uue raamatu näol on tegemist 2010. aastal ilmunud prantsuskeelse väljaande eestindusega. Teoses antakse ülevaade nii eesti keeleuuenduse ajaloolisest kontekstist – Aaviku elukäigust ja tegevusest, keeleuuendusliikumise ajaloost ja osalistest – kui ka teoreetilistest lähtekohtadest ning uuenduste levikust ning sellega seotud keelelistest, kirjanduslikest ja ühiskondlikest teguritest. Raamatus esitatakse ka Aaviku uuendusettepanekute ning uudissõnade täielikud loendid.
Antoine Chalvini panus eesti keele ja kultuuri vahendajana prantsuse kultuuriruumi on olnud asendamatu: lisaks Aaviku monograafiale on ta avaldanud eesti keele grammatika, setode ajalugu ja kultuuri käsitleva raamatu, tõlkinud prantsuse keelde «Kalevipoja» ning palju muud.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti professori, näitleja ja tõlkija Anu Lambi sõnul avab Antoine Chalvin üksipulgi Aaviku läbimõeldud ja sidusa teooria ning näitab, milline on ajaloos üksikisiku roll. «Chalvin tõstab Aaviku kilbile: eesti keeleuuendus on autori teada ainus katse eesti keelt estetiseerida, moodustades seeläbi omaette keeleuuenduse tüübi,» märkis ta. «Olgem Chalvini pärli eesti keelde tõlkimise üle hõiskamani rõõmsad!»
Teost esitletakse 23. novembril kell 18 Viru keskuse Rahva Raamatus. Aavikust ja raamatu autorist vestlevad tõlkija Heete Sahkai ja Aaviku seltsi esimees Peep Nemvalts. Katkendeid Johannes Aaviku tekstidest loeb näitleja Markus Luik.
Antoine Chalvini raamat «Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus» ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas «Gigantum Humeris». Väljaande ilmumist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Prantsuse Instituut Eestis.