HIRM, ARM VÕI AHNUS? ⟩ Astrofüüsik selgitab, miks me peaks asteroididele minema

Foto: Shutterstock

Mis ajendab meid asteroide uurima ja tulevikus neile lendama? Astronoom Martin Elvis selgitab värskelt ilmunud raamatus «Asteroidid», et selleks on inimkonnal kolm olulist põhjust: hirm, arm ja ahnus. Raamat ilmus sarja «Elav teadus» 42. raamatuna, eesti keelde tõlkis selle Vahur Lokk.

Astrofüüsik Martin Elvise raamat lennutab lugeja tugitoolist otse taevakividele, mis on inimestele ülimalt väärtuslikud, kuid häbematult vähe tuntud. Raamat algab asteroidide sünniloost ja jõuab välja äsja startinud ja planeeritavate kosmosemissioonideni. Taevased kaevandused pole enam ulme, vaid juba homne päev.

Martin Elvis töötab Smithsoni ja Harvardi observatooriumite ühises astrofüüsika keskuses. Tema uurimisvaldkondadeks on röntgenastronoomia, mustad augud ja kvasarid ning asteroidid. 2007. aastal tunnustati tema tööd teaduskommunikatsiooni alal rahvusvahelise auhinnaga Pirelli INTERNETional Award ning tema järgi on nime saanud asteroid 9283 Martinelvis.

Loe raamatust huvitavat katkendit!

***

Martin Elvis, «Asteroidid». Foto: Kirjastus Argo

Miks me peaks asteroididele minema? Tegelikult, miks me peaks üldse kosmosesse minema? Filmide kosmos on täis eksootilisi planeete ja veidraid tulnukaid. Seevastu kosmos, kuhu me tegelikult läheme, tundub kõigile Päikesesüsteemi maailmadest tehtud ilupiltidele vaatamata elutu, külm ja vaenulik. Kas meile on kosmoses kohta? Kas inimeste tulevik küündib paljudesse maailmadesse? Või oleme ikkagi Maa peal lõksus? Sõltub sellest, kui väga me tahame. Mis oleks selle tahtmise ajend?

Ulmelises tele- ja filmisarjas «Star Trek» lendab tähelaeva Enterprise meeskond uljalt uurima kummalisi uusi maailmu, kus keegi pole veel käinud. Kapten Kirki ja tema meeskonda tõukab takka seiklushimu. Seda ääretult inimlikku avastamiskirge kasutatakse tihti kosmosesse lendamise peamise õigustusena ja kahtlemata on selles oma iva – me armastame tundmatusse teele asumist. Probleem on selles, et aastakümneid kosmoselendude sel viisil põhjendamist pole meid viinud kuigi kaugele. Viiekümne aasta jooksul on vaid mõnisada inimest jõudnud atmosfäärist napilt kõrgemal asuvale orbiidile. Teleskoobid ja robot-kosmoselaevad on avastanud üha uusi kummalisi maailmu, ometi pole inimesed sinna oma jalga tõstnud. Miks nii?

Üks põhjus on selles, et kosmos on kulukas. Siin ongi konks. «Star Treki» 23. sajandi maailmas on raha kaotanud tähenduse. Kõike, mida sul vaja on, valmistab seade, mida nimetatakse replikaatoriks. Seetõttu on avastusretke põnevus Enterprise’i meeskonnale piisav põhjus. Meie jaoks tekitab otsus maksudollareid lihtsalt lõbu pärast avastamiseks kulutada paraku tõsise dilemma. Nendele dollaritele leiaks nii palju teisi kasutusviise. Kas paari astronaudi seikluslik reis ja kodus istuvate huviliste tugitooliretked on seda hinda väärt? 21. sajandi alguse maailmas tegime oma valiku ja vastus oli eitav. Uljalt kosmosesse lendamine pole teoks saanud. Praegu käivad kosmoses vaid üksikud inimesed ja nemadki viibivad seal üsna lühidalt.

Teine põhjus on mantrana kõlav «Kosmos on raske». Raketiteadus vigu ei andesta – üksainus pisike eksimus võib põhjustada täieliku hävingu ja võimsa plahvatuse. Kuid sama ohtlikud olid alguses teisedki tehnoloogiad. Purjelaevad läksid merel sageli kaotsi ning rongide ja laevade aurumootorid plahvatasid algusaastatel sageli. See meid ei peatanud. Tehniliste probleemide lahendamine ei ole tõeline takistus. «Kosmos on raske» vastab tõele, kuid see on ka üks viis alla anda.

Meil on vaja tugevamat ajendit. Kui tahame, et inimeste avastusretked jõuaksid Päikesesüsteemi mastaapidesse, on meil vaja head põhjust end Maa mugavalt diivanilt üles ajada.

Ajendid on kõige tähtsamad; need on põhjus üldse midagi teha. Tegudele ajavad meid paar võimsat tõukejõudu. Kolm suurt ajendit panevad meid kõvasti tegutsema: arm, hirm ja ahnus. Need on loonud surematuid kirjandus- ja kunstiteoseid, ajanud kokku suuri sõjavägesid ning viinud meid kulla otsingutel maailma otsa.

Needsamad ajendid viivad meid ka kosmosesse. Põhjused on järgmised.

• Meie armastus oma maailma tundmaõppimise vastu – vajadus teada – veab meid teadusuuringute poole. Nagu edaspidi näeme, on asteroidid tihedalt seotud mõnede tõeliselt suurte küsimustega.

• Hirm huku ees, olgu see siis kohalikus mastaabis või kogu inimliigi lõpp, käsib üles leida kõik tapjaasteroidid, mis võiksid meie koduplaneeti tabada.

• Ahnus, himu kosmoses leiduvate varanduste järele, mis võiksid tuua suurt kasu kogu maailmale, tõukab meid joonistama Päikesesüsteemi uut kaarti, sellist, kus paljude asteroidide juures oleks suur X kirjaga «Siia on peidetud varandus».

Kõik kolm motiivi ühes kohas köidavad tähelepanu. Need ongi selle raamatu alguspunkt. Olgu kohe öeldud, et head ajendid ei osuta sugugi alati samas suunas. Börsil kauplejad näiteks tasakaalustavad kasumiahnust alati kahjumihirmuga. Just vastuolud tugevate ajendite vahel loovadki suurt kunsti. Kirjandus on täis lugusid armastuse võidust nii hirmu kui ahnuse üle, kuid ka armastusest, mis neile võimsatele jõududele alla jääb. Mina väidan, et saame need jõud ühendada. Näitan teile, et kui jutt on asteroididele lendamisest, töötavad armastus, hirm ja ahnus meid kosmosesse meelitades käsikäes.

Nagu kõik parimad detektiivid ütlevad: motiivist üksi ei piisa, vaja on ka vahendeid ja võimalust.

Vahendid tähendavad kõige erinevamate oskuste kaasamist: insenerid ehitavad kosmoselaevu, hoopis teised insenerid aga kaevandusseadmeid; astronoomid ja geoloogid otsivad maake, ärimehed ja majandusteadlased teevad äriplaane, juristid tegelevad vältimatute vaidlustega, mis omakorda võivad tekitada vajaduse kaasata poliitikaeksperte, diplomaate ja, kuigi loodame seda vältida, sõjaväge.

Võimalus on nüüd olemas tänu liikumisele NewSpace, mis toob kosmosesse uue, ärilise mõtteviisi. Pärast 50 aastat riiklikult korraldatud ülalt alla planeerimist hakkab kosmose hõivamine nüüd toimima rohkem äri moodi. NASA on seda suundumust soosinud. Tulemus – kosmos on kõigile avatud. Nii idufirmad kui vanad ettevõtted tegelevad terve hulga tulutoovate ettevõtmistega. Kosmoses uue majanduse loomiseks on vaja vaid käputäit edulugusid Ma usun, et hakkame tulevikus kosmoses varandusi teenima ning ahnuse rahuldamine võimaldab meil jõuda nii armastuseni kui tegeleda hirmuga. Ahnus on ajend, mida kosmose puhul kaua aega eirati. See on nüüd muutunud, nagu tunnistavad kõik need entusiastlikud artiklid peatsetest kosmosetriljonäridest. Paljud «kosmosekadetid», kes armastavad kosmoselende kui eesmärki omaette, säärastes labastes kategooriates mõtelda ei taha. Pigem tahaksime olla juba 23. sajandis. Kõigele vaatamata on just ahnus see ajend, mis teeb võimalikuks kõik ülejäänu. Kasumi – kõige parem, kui pöörase, kullapalaviku-laadse kasumi – teenimine kosmoses kandub mitmesugusel viisil edasi sinna lendamise teaduslikele ja julgeolekuajenditele, armastusele ja hirmule. Kui seal leidub aardeid, tasuvad kosmoselennud end ise ära.