RAAMATUSOOVITUSED ⟩ Lihtsamat ja keerulisemat lugemist lähisuhtevägivalla mõtestamiseks

Foto: Shutterstock
Raamatuportaal
Copy

President Kaljulaidi Fondi üleskutsel koostas Pärnu Naiste Tugikeskuse juht Margo Orupõld Tallinna linna raamatukogudele rikkaliku nimekirja teostest – teabekirjandusest laste- ja ilukirjanduseni –, mis kirjeldavad põhjalikult lähisuhtevägivalla olemust ja õpetavad abi otsima.

Eestis on lähisuhtevägivalda nii palju, et see mõjutab iga Eesti inimest. Värskest statistikaameti uuringust selgus, et lausa 41 protsenti naistest ja 33 protsenti meestest on kogenud paarisuhtes vägivalda. «Hoolimata lähisuhtevägivalla laiaulatuslikust mõjust, on teadlikkus selle vormidest ja ohumärkidest veel endiselt madal. Puudu on teadmistest ja julgusest, et neist rasketest, kuid olulistest teemadest avalikult rääkida,» rääkis Pärnu Naiste Tugikeskuse juht Margo Orupõld.

Ta jätkas, et kirjandusel on harukordne võime mõtestada ka kõige keerulisemaid teemasid. «Lähisuhtevägivalla teemalised lood aitavad seonduvat laiemalt selgitada ning raskeid teemasid analüüsida. Mõista, kuidas mõjutab lähisuhtevägivald neid, kes on selle lõksus, nende lähedasi, tööandjat, kolleege ja kogu meie ühiskonda.»

Raamatute valikul lähtus Orupõld võimalike lugejate vanusest ja huvist. Rikkalikus nimekirjas on teabekirjandust, populaarteaduslikku, laste- ja noortekirjandust, teosed «Valgest sarjast», mis keskenduvad just naiste lugudele, aga ka lihtsamat ilukirjanduslikku lugemist.

Lundy Bancroft, «Miks ta seda teeb?»
Lundy Bancroft, «Miks ta seda teeb?» Foto: Raamat

Lundy Bancroft «Miks ta seda teeb?» (2006, 2013) teabekirjandus

Raamatu autor Lundy Bancroft on meesterapeut, kes jagab oma ekspertkogemust, mille ta on omandanud viieteistkümne aasta jooksul tööalaselt rohkem kui kahe tuhande vägivaldse mehega kokku puutudes. Orupõllu sõnul on raamat oluline seepärast, et autor kirjeldab väga selges ja lihtsas keeles, kuidas mõtleb, käitub ja näeb maailma inimene, kes muudab kodu naisele kõige hirmsamaks kohaks.

«Paljud, kellele raamatut soovitanud olen, on lugenud selle kapsaks. Bancroft on kirjeldanud erinevaid vägivaldsete meeste tüpaaže ning andnud rohkelt näpunäiteid, kuidas vägivaldset meest ära tunda ja kuidas nendega hakkama saada. Vastused leiab ka vägivalda kogenud naiste kõige sagedamini peamurdmist valmistavatele küsimustele,» rääkis Orupõld. Raamatust tuleb selgelt välja, et vägivalda ei kasuta need mehed mitte oskamatusest oma tundeid juhtida, vaid vägivalla aluseks on inimese väärtushinnangud ja sisemised hoiakuid.

See on kindlasti kasulik lugemisvara laiale auditooriumile: naised, kes tunnevad, et nende paarisuhtes on midagi valesti, kuid ei saa aru, mis see just on; vägivaldsete meeste partnerid, sotsiaaltöötajad, lastekaitsespetsialistid, pereterapeudid, kriminaalhooldajad, psühholoogid jpt.

Helve Kase, «Vaikijate hääled».
Helve Kase, «Vaikijate hääled». Foto: Raamat

Helve Kase «Vaikijate hääled» (2001) teabekirjandus

See on üks Eesti esimesi lähisuhtevägivallast rääkivaid raamatuid. Psühholoog Helve Kase koostatud intervjuude põhjal saavad sõna 26 inimest, kes räägivad oma kannatustest ja üleelamistest elust lähisuhtevägivaldses suhtes. Intervjueeritud on ka politseinikke, arste, pedagooge ja teisi, kes ametialaselt vägivalla ohvritega kokku puutuvad. Kogumikus on ka teadlaste artiklid, mis üritavad seletada ja põhjendada vägivalla olemasolu ühiskonnas.

«See ei ole kerge lugemine, kuid vajalik, et mõista, mis juhtub, kui selle teemaga ühiskonnas ei tegeleta. Kuni vägivallast ei räägita avalikult, kuni ohvritel puudub julgus ja ka õigus juhtumeid avalikustada, ei muutu mitte midagi,» sõnas Orupõld.

Jan Guillou,«Kurjus».
Jan Guillou,«Kurjus». Foto: Raamat

Jan Guillou «Kurjus» (2000) laste- ja noortekirjandus

Raamatu keskmes on 14-aastane koolipoiss Erik, tema kodu, kus laps saab igapäevaselt isa käest peksa, ning hilisem elu internaatkoolis, kus kõik kordub taas, kuid peksjateks on seekord koolikaaslased. Õpetajad ja koolikaaslased näevad igapäevaselt õpilastevahelisi arveteklaarimisi kuni pideva arstiabini, kuid keegi ei sekku ja vägivald aina kasvab. Veidral kombel paistab ühiskond sellise korraldusega rahul olevat.

«Autor on kirjeldanud väga selgelt sündmusi, mis annavad aimdust, kuidas kasvavad käitumismustrid ja kui ilmvõimatu tundub sellest noorel inimesel välja murda,» rääkis Orupõld. «See on julmust, alandust ja hirmumehhanisme täis raamat, millega lapsed peavad iseseisvalt toime tulema. Kui keegi veel ei usu, kuidas tekivad käitumismustrid ja miks võtavad lapsed appi vägivalla, kui enam teisiti ei oska, siis see raamat on neile.»

Juhani Püttsepp, «Lugu väikesest tammepuust, vihast ja varesest».
Juhani Püttsepp, «Lugu väikesest tammepuust, vihast ja varesest». Foto: Raamat

Juhani Püttsepp «Lugu väikesest tammepuust, vihast ja varesest» (2015) laste- ja noortekirjandus

Midagi väikelastele, läbimõeldud käsitlus koduvägivallast, mis on ilmunud nii eesti kui vene keeles. Kõik majad paistavad väljastpoolt ühesugused. Ühes kodus on isa, ema ja väike laps, kelles kasvab hirm oma isa ees – «See suurte värviliste piltidega raamat kirjeldab lastele lähisuhtevägivalda neile lihtsas laste keeles ning annab nõu, kuidas sellest välja tulla.»

Lähisuhtevägivalla ohvritest naisi ja lapsi toetava Tähtvere avatud naistekeskuse välja antav raamat aitab koos juhendmaterjaliga lastele – nii neile, kes on kogenud vägivalda aga ka neile, kes õnneks ei ole – ja ühiskonnas laiemalt selgitada lähisuhtevägivallaga seonduvat ning analüüsida ja mõtiskleda neil rasketel teemadel.

Colleen Hoover, «Kõik algab meist».
Colleen Hoover, «Kõik algab meist». Foto: Raamat

Colleen Hoover «Ei iial enam» (2017) ja «Kõik algab meist» (2022) ilukirjandus

Julges ja sügavalt isiklikus romaanis «Ei iial enam» toob autor lugejate ette südantliigutava ja unustamatu loo armastusest, mille eest tuleb maksta liiga kallist hinda. «Väga selgelt ja ausalt kirjutatud raamat vägivaldsest paarisuhtest. Kui seda kõike pole kogenud autor ise, on ta kindlasti kaasanud eksperte,» rääkis Orupõld.

Lihtsasti loetav raamat ühe noore naise elust, kes vaatamata oma raskele elule suudab teha ennast ja last päästvaid otsuseid. «See lugu on otsekui maha kirjutatud sellest, kuidas vägivaldne ja manipuleeriv inimene loob suhte ning püüab inimese oma võrku. Kuidas suhtes ilmnevad esimesed vägivalla märgid, vabandused, andekspalumised, uued vägivaldsed teod,» kirjeldas Orupõld klassikalist vägivalla ringi oma korduvuste ja õudustega.

«Raamatut peaksid lugema need, kes arvavad ikka veel, nagu pereasjad oleks isiklik teema, mille puhul ei peaks sekkuma ka siis, kui märgata punaseid lipukesi. Arvatakse, et küll see mööda läheb ja et «tangot tantsitakse ikka kahekesi»,» sõnas Orupõld. Tundes võimu ihkavate inimeste käitumismustreid ja saades aru selliste inimeste teo tagajärgedest, on ka otsustustasandil töötavatel inimestel ohvri käitumist kergem mõista.

Hooveri «Kõik algab meist» on eelnevalt kirjeldatud raamatu järg. Orupõld nentis, et vähe kirjutatakse sellest, mis juhtub pärast vägivaldse suhte lõppu, kui endine paar elab juba eraldi. «Raamat näitab, kuidas vägivald kestab edasi ja kuidas saab lapsest vahend naisega manipuleerimiseks ja tema pideva hirmu all hoidmiseks.»

Nii see kui esimene osa on USA raamatute edetabelite tipus. «Ilmselt seepärast, et autor on suutnud detailitäpsusega kirjeldada lähisuhtevägivalla dünaamikat, mustreid ja meetodeid.»

Torey L. Hayden, «Märkamatu tüdruk».
Torey L. Hayden, «Märkamatu tüdruk». Foto: Raamat

Torey L. Hayden «Märkamatu tüdruk. Tõestisündinud lugu häälest, mida keegi ei kuulnud» (2023) ilukirjandus

Torey Hayden jutustab tõestisündinud loo õpetaja ja õpilase suhetest – mida nad teineteisele õpetavad ja missugused küsimused neil vestluste põhjal kerkivad. Autori poole pöördub neljateistaastane, väärkohtlemisest ning elust erinevates kasuperedes kurnatud Eloise, keda autor teda lähemalt tundma õppides püüab aidata.

Orupõllu sõnul lasub hiljuti ilmunud raamatu väärtus kindlasti selles, et loo on kirja pannud eripedagoog ja lastepsühholoog, kes töötab seksuaalselt ärakasutatud ja vägivaldsetes suhetes kasvanud noortega. «Väärkoheldud teismelisel on kujunenud keerulistes olukordades toimetulekuks omad käitumismustrid. Paraku on nii, et sageli terapeutidel puuduvad need oskused, mõistmine ja ka ajaline pühendumise, mida on taoliste lastega töötamiseks vaja. Hayden ja tema lugu aitab meil paremini mõista, kui tähtis on lapse elus hooliva ja usaldusväärsel täiskasvanu roll.»

Valérie Bacot, «Kõik teadsid».
Valérie Bacot, «Kõik teadsid». Foto: Raamat

Valérie Bacot «Kõik teadsid» (2022) Valge raamatute sari

«Õudus, mida siin kirjeldatakse, toimus siinsamas Euroopas, Prantsusmaal ja alles paar aastat tagasi,» rääkis Orupõld.

Valérie Bacot on naine, keda on lapsest saati pekstud, vägistatud, alandatud ja prostitutsioonile sunnitud. Kõik see sai toimuda ühiskonna ükskõiksuse ja heakskiidu saatel. Valérie otsis abi lapsena, noorena, naisena, kuid ei sugulased ega ametnikud pööranud talle tähelepanu.

«Raamatus kehastab Valérie kõigi nende naiste valu, kes on sunnitud vaikima. See on raamat naisest, keda lapsena vägistas tema kasuisa, kes jäi kasuisast rasedaks ning kelle tema oma ema rasedana kodust välja viskas.»

«Vangerdused».
«Vangerdused». Foto: Erakogu

Jan Kausi ja Flo Kasearu «Vangerdused» maiuspala

Pärnu Naiste Tugikeskuse poole pöördunud abivajajate lugude ainetel sündinud müstilised lood, mis on kirja pannud Jan Kaus. Raamatu on illustreerinud kunstnik Flo Kasearu, kelle joonistustest rullub lahti omaette kõrvallugu.

«Ettevalmistusfaasis kohtusid nii kirjanik kui kunstnik korduvalt lähisuhtevägivallas elanud naistega. Teema värskemaks ja kergemaks vastuvõtmiseks on nad lähenenud lugudele farsiliste konksude ja tundliku huumoriga,» kirjeldas Orupõld.

Siinsed «muinasjutud» kirjeldavad ahistavaid-vägivaldseid lähisuhteid, kus peategelaseks on tõusnud mees. Iga peatükk algab sõnadega «Oli kord üks mees, kes…» Klaus on jutustanud lugusid agressiivsete peategelaste perspektiivist, kus mehe valitsemine naiste ja laste üle on iseenesestmõistetav. See on maailm, kus ei saagi võita, sest reeglid on ebavõrdsed.

Tutvu soovituste täispika nimekirjaga siin.

Kui sul või su lähedasel-tuttaval on probleem, siis abi saad küsida mitut moodi. Uuri täpsemalt www.palunabi.ee. Ohvriabi kriisitelefon on 116 006 ja töötab ööpäev läbi. Hädaolukorras helista 112.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles