Merike Jürjo pani kirja Kaitseliidu sõjaeelse ajaloo
30. november 2023, 11:48
/nginx/o/2023/11/30/15751093t1haf14.jpg)
1, detsembril, detsembrimässu 99. aastapäeval, esitletakse Tallinnas Komandandi majas ajaloolase ja naiskodukaitsja Merike Jürjo monograafiat «Kaitseliidu ajalugu 1924-1940». Raamatu esitlus algab kell 15.00.
«Mul on siiralt hea meel, et kaante vahele on saanud raamat Kaitseliidu ajaloost enne Teist maailmasõda. Iseäranis seetõttu, et raamat keskendub just Kaitseliidu taastamisele pärast 1924. aasta detsembrimässu ja sellele järgnenud arengule kuni 1940. aastani,» kirjutab raamatu eessõnas Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi.
Kaitseliit kujunes Teise maailmasõja eelses Eestis märkimisväärseks jõuks, mis osales riigi igas eluvaldkonnas ja ettevõtmises ning jättis kõikjale oma märgi. Kaitseliidu põhikiri ühendas organisatsioonis nii sõjaväelise kui ka seltskondliku komponendi. Kaitseliit sidus Eesti ühiskonda. Siin tegutsesid üheväärsena koos talumees ja käsitööline, üliõpilane ja professor, õpilane ja õpetaja, ärimees ja tööline. Kaitseliit andis võimaluse hinnata inimesi mitte seltskondliku positsiooni järgi, vaid selle järgi, mida igaüks Kaitseliidu teenistuses olles andis riigikaitse heaks ja Eesti riigi heaks üldisemalt. Aastal 1940 kuulus Kaitseliitu 43 600 meest, kokku umbes 45% Eesti mobilisatsioonireservist. Koos eriorganisatsioonidega Naiskodukaitse (1927), Noored Kotkad (1930) ja Kodutütred (1932) koondas organisatsioon üle 100 000 isamaaliselt ja rahvuslikult meelestatud liikme.
Pea 700 leheküljelise kõvaköitelise ajalooraamatu autor on Merike Jürjo, toimetaja Tartu ülikooli õppejõud ajaloodoktor Ago Pajur ja keeletoimetaja Anu Jõesaar. Raamatu kujundaja on Marju Veermäe ja see on trükitud Tallinna Raamatutrükikojas.
Raamatu koostamist ja väljaandmist finantseeriti Kaitseliidu omatuluvahenditest ja seda saab soetada Kaitseliidu veebipoest.