Eestlased on saunarahvas: milline on meie rikkalik saunakultuur?

Foto: Shutterstock

Käimas on sauna-aasta ja tänavu on mitmed saunateosed saanud suurt tunnustust. Aasta Raamatu Rahva Lemmiku auhinna sai Urmas ja Liisa Hõbepappeli ja Silja ja Siim Nellise raamat «Saun. Ajalugu, kultuur, tervis, ehitus». Raamatus kirjutatakse Eesti rikkalikust saunakultuurist.

Saunaskäiguga on seotud rikkalik kombestik

Autorid kirjutavad, et 2013. aastal esitas kultuuriministeerium taotluse lisada Võrumaa suitsusaunakombestik UNESCO vaimse pärandi nimekirja. Aasta hiljem sai see võrokate kauaaegne unistus teoks. (Soome saunakultuur lisati UNESCO nimekirja 2020. aastal). Mooska talu perenaine Eda Veeroja, keda kutsutakse Eesti sauna emaks, aitas taotlust koostada.

Ta nentis järgmist: «Saunaskäiguga on meie kandis seotud rikkalik ja omanäoline kombestik, mis hõlmab lisaks saunaskäimise kommetele ka sauna kütmise, saunavihtade tegemise ja sauna ehitamise oskusi. Samuti teadmisi saunas ravitsemise ja liha suitsutamise kohta.»

Niisiis ei ole tegemist vaid suitsusauna kui hoone tunnustamise, vaid kogu suitsusaunaga seotud kombestiku väärtustamisega. Ilmselt on suitsusauna nimetamine UNESCO vaimse pärandi koosseisu üks kõrgemaid tunnustusi eesti saunakultuurile, mis aitab seda iidset osa meie pärimusest edasi kanda järgmistele põlvedele ja nii suitsusauna kui ka eesti saunakultuuri tervikuna maailmas levitada. Pärandkultuuriga tegelevad inimesed peavad suitsusauna suurepäraseks kohaks, kus tutvustada kodulugu ja muistseid eluviise.

Saun on inspireerinud mitmeid luuletajaid ja heliloojaid

Joosep Veselovi luuletus on ilmekas näide. Veselov kujutab sauna iidseid ja turvalisi kihistusi meis:

«meist keegi ei saagi seda mäletada,

aga me kõik tuleme ühest

soojast kohast, kus üksteist

hanereas vihtlesime, kus

laulsime saunalaule, viskasime

kordamööda leili ja jõime

põhjatust vaadist kõrrega

maailma magusaimat õllekest.

kõik me miljon eestlast

ja natukene peale

sauna jahtudes jahtus ja ununes unes

ka meie mälestus saunast, ununes

mälestus lätlastest ja ürgõllest,

ununes mälestus meist endist, sõpradest

eestlastest ja sellest, et me teineteist tundsimegi.»

Urmas ja Liisa Hõbepappel, Silja ja Siim Nellis, «Saun. Ajalugu, kultuur, tervis, ehitus». Foto: Raamat

Näiteid kunstivallast on teisigi. Märt-Matis Lill kirjutas «Suidsusannasümfoonia», mis tuli esiettekandele 2019.aasta augustis Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja mitmete teiste esituses. See on teadaolevalt ainus saunale pühendatud sümfoonia maailmas.

Autor kirjeldab oma mõtteid saunaga seoses nii: «Laiemas plaanis kujutab «Suidsusanna» lugu elukaart: sünnist surma ja taassünnini. Taassünd pole temaatiliselt eesmärk omaette, vaid see, kuhu kõik välja jõuab. Suitsusaun kujunes hämmastavalt orgaaniliseks pidepunktiks abstraktsete loomislugude ja eepilisemate sündmuste keskmeks. Saun on olnud oluline rituaalne koht, mis tähistab inimelu kaalukaid pöördepunkte. Lähed sauna ühena ja tuled välja teisena. Mind on kogu aeg paelnud arhailised teemad. Pärimuslikus materjalis on teatav destilleeritus – kujundid on välja kujunenud pika aja jooksul. Pärimusteemadega tegeledes puutud kokku justkui kunsti elementaarsete ühikute ja baasstruktuuridega. Eestis on palju selliseid arhailisi kihistusi, mis Kesk- või Lääne-Euroopas ei ole säilinud. Inimesed tihitpeale ei teadvusta, et meil on säilinud midagi niivõrd ehedat ja terviklikku. Aga nii on ja just seetõttu on ka suitsusauna kujundil potentsiaal meid sügavalt puudutada.»

Lill sai 2020. aastal «Suidsusannasümfoonia» eest ühe Eesti mainekama heliloojate preemia «LHV uue heliloomingu Au-tasu». Ent sauna kujund on enne Lillegi heliloojaid ja lavastajaid kõnetanud. Nõukogude ajal (1944-1991) lavastati Eesti teatrites mitmeid saunateemalisi lavastusi. Näiteks Rakvere teatris toodi 1975.aastal lavale Vladimir Majakovski «Sauna».

Lisaks luulele, teatrile ja muusikale on saun saanud osa lastele mõeldud kultuuriloomingust. Ilmekaks näiteks on «Leiutajateküla Lotte» tegelaskuju Kärbes Jaaks, kellele Leelo Tungal on pannud suhu järgmised sõnad:

«Miks kärbseid pähe ajada

ja et kuuma sauna vajan ma,

kui õhk on palav, lava pikk,

ja leilist aurab tagumik.

Miks kärbseid pähe ajada

ja et kasevihta vajan ma,

kui vihtlemisest plaksub piht

vaat siis on alles elu kihvt.»

«Kärbes Jaagu saunalaulust» kuulsam on aga rahvapärimusest tuntud «Sauna taga, tiigi ääres», mis on jõudnud isegi Eesti filmiklassikasse ja kantakse ette 1972.aastal valminud komöödiafilmis «Noor pensionär». Kuigi üldlevinud on arvamus, et tegemist on vana rahvaviisiga, mille autor ei ole teada, pärineb see tegelikult Võru- ja Setumaa piiril sündinud luuletaja ja setokeele populariseerija Hermann Julius Schmalzi sulest, kes komponeeris selle menuka lauluviisi 1901. aastal.

Omaette kultuurinähtus on ka 2022. aastal Otepääl korraldatud XI Euroopa Saunamaraton. Väiksemaid saunamaratone on Eestis korraldatud ennegi, kuid XI Euroopa Saunamaratonist võttis osa 162 neljaliikmelist ja 18 eri rahvusest võistkonda, kelle ülesanne oli läbi joosta üheksateist sauna. Nagu võistlustele kohane, toimus hiljem ka autasustamine. Siinkohal on huvitav tõik, et rahva lemmiksaunaks ei valitus mitte vana ja väärikas suitsusaun või suurepäraste omadustega moodne Eesti saun, vaid Kirepi kogukonna kilesaun.

Saunarituaalid viisid Eesti sauna maailmakaardile

Elamus SPA elamuste juht Margit Kurn kinnitab, et selle aasta sauna areng on olnud võimas ja raamat «Saun. Ajalugu, kultuur, tervis, ehitus» on tõeliselt huvitav lugemine.

Noored saunameistrid Karl-Peeter Kangur ja Johanna Jakobson käisid tänavu Eestit tutvustamas ka Aufgussi meistrivõistlustel. Aufguss on organisatsioon, mis ühendab maailma parimaid spaa- ja saunakeskuseid, kuhu kuuluvad 18 riigi saunameistrid. Nende roll on propageerida maailma saunakultuure, tutvustada neid ja omavahel suhelda.

Eesti saunameistrid tänavu veel võistelda ei saanud, vaid ainult tutvustada. Etenduse aitas kokku panna lavastaja Villiko Kruuse ning see rääkis mehest, kes elab sügaval ürgses Eesti metsas, armastab loodust ja sauna. Aga ta tundis, et tal jääb väest puudu. Ta abipalvet kuulis metsavaim, kes läbi vihmaloitsu ja vihtadega andis mehele väge ja temast sai saunajumal.

Etendus viidi läbi 200 külalist mahutavas saunas. Keris oli 5 meetrit pikk ja 1,9 meetrit lai. Kui etendus läbi sai, tõusis rahvas püsti ja tegi tormilise aplausi. Ka välja minnes tänati kättpidi.

Et saunad oleksid kuumad ka järgmisel aastal ja Eesti saun maailmakaardil, läheb järgmisel aastal Eesti ametlikult mõõtu võtma teiste saunameistritega. Eesti Maaturismi Ühinguga antakse peagi välja teadaanne, et kõigil Eesti saunameistritel on võimalik tulla õppima Aufgussi tehnikat, et järgmisel sügisel minna Eestit esindama.