Eesti ajaloolased kirjutasid raamatu murrangulisest varauusajast Eesti- ja Liivimaal

«Muutused, ümberkorraldused, uuendused. Varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal 1520–1800». Foto: Raamat

Ilmunud on mahukas kogumik «Muutused, ümberkorraldused, uuendused. Varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal 1520–1800». Kogumiku on koostanud Tartu Ülikooli ajaloolased Marten Seppel ja Madis Maasing ning raamatu autorkonna moodustavad selle perioodi juhtivad uurijad Eestis. Teost esitletakse 4. detsembril kell 17 Tallinna Suurgildi hoone veinikeldris.

Viimasel kolmekümnel aastal on varauusaeg (16.–18. sajand) ennast Eesti ajaloo periodiseeringus ja historiograafias omaette etapina jõuliselt kehtestanud. Seda on käsitatud ajastuna, mil hakkasid toimuma muutused, ümberkorraldused ja uuendused, millega pandi alus trükikultuurile, konfessionaliseerumisele, modernseeruvale riigile ning lõpuks ka tänapäevasele ühiskonnale ja majandusele. Kogumik aitab mõista varauusaja arengujooni Eesti- ja Liivimaal perioodil 1520–1800 ning peegeldab varauusaja uurimise hetkeseisu Eestis. Raamatu kaante vahel saab sõna 32 varauusaja uurijat, kes tulevad välja oma kõige värskemate uurimistulemustega.

Kogumik on jagatud temaatiliselt üheksasse ossa: võim, õigus, kirik, talupoegade olukord, kommunikatsioon, eluolu, Tartu ülikool, kirjandus ja kunst. Samuti püütakse leida vastust küsimusele, kuidas tuleks Eestis varauusaja perioodi määratleda ja dateerida, nii et see oleks kooskõlas uuemate uurimustega. Kogumiku olulisim järeldus on, et Eesti ajaloos on orduaeg, Rootsi ja Vene aeg palju järjepidevamalt omavahel seotud, kui seda on näidanud senine periodiseering. Varauusaeg oli üleminekuperiood, kus Eesti- ja Liivimaal püüti kohaneda ja käia ühte sammu Läänemere ruumi peamiste poliitiliste, ühiskondlike, religioossete ja kultuuriliste arengusuundadega.

Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor Tõnu-Andrus Tannberg peab seda raamatut üheks sisukamaks ajalooteemaliseks teoseks, mis viimastel aastatel Eestis trükivalgust on näinud. «Esiletõstmist väärib kogumiku uudne, väga hästi piiritletud ja põhjendatud probleemiseade. Lisandub esinduslik autorkond ning kogumikus avaldatud käsitluste temaatiline laiahaardelisus, interdistsiplinaarsus ja metodoloogiline värskus,» sõnas ta.

Kogumiku «Muutused, ümberkorraldused, uuendused. Varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal 1520–1800» autorid on Andres Andresen, Jürgen Beyer, Meelis Friedenthal, Tiina-Erika Friedenthal, Kairit Kaur, Jüri Kivimäe, Juhan Kreem, Tiina-Mall Kreem, Triin Kröönström, Merike Kurisoo, Lea Kõiv, Enn Küng, Janet Laidla, Mati Laur, Ivar Leimus, Piret Lotman, Marju Luts-Sootak, Madis Maasing, Anu Mänd, Pärtel Piirimäe, Inna Põltsam-Jürjo, Tiiu Reimo, Kristiina Ross, Anti Selart, Marten Seppel, Hesi Siimets-Gross, Kai Tafenau, Ilmar Tammisto, Peeter Tammisto, Kaarel Vanamölder, Kristi Viiding ja Hannes Vinnal.

Raamat ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas «Acta Universitatis Tallinnensis».