See raamat garanteerib, et pärast lugemist on tuju suurepärane

Copy
Arnold Schwarzenegger & Sylvester Stallone.
Arnold Schwarzenegger & Sylvester Stallone. Foto: Imago stock&people/ Scanpix

Need olid lihtsamad ajad, kui päeva päästsid pelgalt lihasmass ja tulejõud, ükskõik mis probleemiga tegu. Ja mehi, kes väsimatult meie päevi päästsid, tunneme me kõik tänaseni eesnime pidi – nad on meie sõbrad, lähedased, peaaegu pere (no näiteks Bruce’iga veedame juba aastakümned kõik oma jõulud).

Filmiajakirjanik Nick de Semlyeni napakalt lustakas retk läbi Hollywoodi märulifilmitööstuse kuldaja 1970ndatest 90ndate alguseni ja otsapidi tänasesse välja pakub nii jaburaid lugusid staaride elust ja omavahelistest suhetest, kui ka läbinägelikku ülevaadet maailmast, mis seisis äksifilmide sünni ja nende populaarsuse taga.

Nick de Semlyen, «Viimased märulikangelased».
Nick de Semlyen, «Viimased märulikangelased». Foto: Raamat

«Viimased märulikangelased» algab 1990. aasta mais Cannesi festivalil, kus Arnold Schwarzenegger ja Sylvester Stallone valssi keerutavad, tunnistajaks vaimustunud staaridest peokülaliste mass. Pärast aastakümnete pikkust kibedat vaenu olid kaks suurimat äksistaari lõpuks rahu sõlminud. Või kas olid? Või millest see üldse algas?

Selles lustlikke lugusid täis raamatus vastab Nick de Semlyen neile ja paljudele teistele küsimustele ning kirjeldab, kuidas sündis 1970ndate lõpu Vietnami sõja järgse masenduse Ameerikas möllufilmide žanr, mis hullutas kogu maailma. Lisaks kahele esimesele ja suurimale märuligigandile Sylvester Stallone'le ja Arnold Schwarzeneggerile leiab raamatust veel kuue nende kiiluvees Hollywoodi purjetanud värvika staari seiklused: avasta uuesti lennukad võitlusmasinad Chuck Norris ja Jackie Chan, sünged, seksikad kõvatajad Dolph Lundgren ja Steven Seagal ning killupildujatest vembumehed Jean-Claude Van Damme ja Bruce Willis.

Suurepärase südamliku huumori ja kaasaelamisega kirjutatud «Viimased märulikangelased» pakub nii meelelahutust kui ka huvitavaid fakte ning garanteerib, et raamatut käest pannes on su tuju suurepärane.

Artikkel ilmus esmalt ajalehes Raamat.

Tagasi üles