Miks valida pabersõnaraamat praegusel digiajastul?
:format(webp)/nginx/o/2018/02/07/7553431t1h4cfe.jpg)
Trükis ilmunud «Eesti-prantsuse põhisõnastik. Dictionnaire fondamental estonien-français» sisaldab pisut üle 5000 eesti põhisõnavarasse kuuluva märksõna.
Seda ei tundu olevat väga palju, kuid igaüht neist käsitletakse väga detailselt: esitatud on sõna kõik korpustest tuvastatud tähendused, peamised tõlkevasted ning arvukalt väljendeid ja näiteid (ühtekokku ligi 33 000). Märksõnad on seega valitud nagu väikeses sõnastikus, kuid iga sõna käsitletakse samasuguse põhjalikkusega nagu mahukates kakskeelsetes sõnaraamatutes. See sõnastik on mõeldud ühtaegu nii neile, kes alustavad prantsuse või eesti keele õppimisega, kui ka vilunumatele kõnelejatele, kes soovivad täiendada oma sõnavara- ja grammatikapädevust ning õppida end võõrkeeles loomulikumalt väljendama.
MILLEKS PABERSÕNASTIK?
/nginx/o/2023/12/07/15767717t1he4af.jpg)
Võib tekkida küsimus, miks üldse valida pabersõnaraamat praegusel digiajastul, mil meie käsutuses on kõikvõimalikud veebipõhised sõnastikud ja tõlkelahendused? Vastus on lihtne: pabersõnastikku saab palju hõlpsamini sirvida, avastades sel moel keelerikkusi, mida esialgu ei osanud otsidagi. Tõlkimise abivahendina on kakskeelne sõnaraamat võib-olla tõesti pisut aegunud ja varasemast vähem vajalik. Ometi on sellel endiselt oluline ja eriline koht keeleoskuse omandamisel.
Masintõlke edusammudest hoolimata ei ole inimeste vajadus võõrkeeli õppida kuhugi kadunud. Et osata ühes või teises keeles rääkida ja kirjutada, tuleb tunda selle sõnavara ja teada, kuidas seda lausetes grammatiliselt õigesti ja keelele omaselt kasutada. Võõrkeeleoskuse omandamise ja täiustamise protsessis on kindel roll ka kakskeelsel sõnaraamatul oma tähestikulise ülesehituse, metoodilise lähenemise ja ammendava esitusviisiga.
PÕHISÕNAVARA ON OLULISIM
Keele idiomaatiliste külgede ning kõige kasulikumate väljendite ja konstruktsioonide tutvustamiseks kasutajale, kes soovib oma võõrkeeleoskust täiustada, on põhisõnavara, mis moodustab suurema osa igapäevasest suhtlusest, täiesti piisav ja esinduslik alusmaterjal. Suhtlusoskuse arenda misel ei anna 5000 sõnast suurem märksõnade hulk kuigi palju juurde. Harvem kasutatavate sõnade tõlkimine tekitab vähem raskusi (neil on sageli vaid üks vaste) ja need pakuvad ka vähem võimalusi eripäraseid grammatilisi konstruktsioone ja idiomaatilisi väljendeid esile tuua.
Põhisõnastik on osa «Suure eesti-prantsuse sõnaraamatu» projektist, mis sai alguse ligi 20 aastat tagasi ja mida on koostatud järjepidevalt arvukate Eesti, Prantsuse ja Belgia koostööpartnerite ja rahastajate toetusel. Projektiga saab tutvuda kodulehel ning seda koordineerib Eesti-Prantsuse Leksikograafiaühing.
Artikkel ilmus esmalt ajalehes Raamat.