Väikesele naabrile on suurest naabrist aru saada eriti tähtis
8. detsember 2023, 10:54
/nginx/o/2023/12/08/15769620t1h3186.jpg)
Soome kunagise peaministri ja aastatel 1982–1994 presidendi Mauno Koivisto (1923–2017) raamat «Vene idee» ilmus esmatrükina 2001. aastal ja tõlgituna eesti keelde, koos autori pöördumisega Eesti lugejate poole, 2002. aastal. Seega üle 20 aasta tagasi.
2008. aasta Venemaa kallaletung Gruusiale, 2014. aasta Krimmi annekteerimine kui ka 2022. aastal täiemahulise sõda Ukraina vastu. Ning ka Soome pole enam juba tükk aega ainus Euroopa Liidu riik, mis piirneb Venemaaga.
Arusaadavalt ei saanud Koivisto neid sündmusi ette näha. Samal ajal kinnitab autori kirjeldatud Venemaa eelnev ajalookäik, et ülal mainitud agressiivsete sammude puhul pole tegemist üksikute, «normaalsusest» kõrvalekaldumise juhtumitega, vaid sajandite jooksul kujunenud arusaamade ja käitumismallidega. Jah, autor ei osuta alati otseselt Venemaast tulenevatele ohtudele, kuid ridade vahelt lugedes on need igati nähtavad.
Kuigi Koivisto käsitluse ilmumisest on möödas üksjagu aega, on raamat jätkuvalt hea allikas, tutvumaks Venemaa minevikuga. Seda juba ainuüksi põhjusel, et vene keele oskuse omandanud autor on saanud kirjutamisel tugineda originaalkeelsetele teostele ja muule materjalile. Samamoodi paljude autoritega otsib Koivistogi vastust küsimusele: kas Venemaa kuulub itta või läände? Kuigi teemapüstitus on Venemaa toimimisajendite mõistmiseks suhteliselt teisejärguline – Venemaa ainuvalitsejatele pole seda küsimust kunagi otseselt eksisteerinud. Nende tegutsemise lähtekoht on olnud pigem suurushullus. Sellest ajendatud soovunelmad ja teod on viinud selleni, et Venemaa, mida Koivisto peab üldiselt «heaks naabriks», on tsiviliseeritud maailma silmis ettearvamatusega tõuganud Soome NATO vihmavarju alla.
Koivisto võtab oma raamatu kokku prohvetlike sõnadega: «Väikesele naabrile on suurest naabrist aru saada eriti tähtis.» Kas Koivistol see lõpuni õnnestus, on omaette teema, kuid selles, et tema raamat aitab Venemaa mõistmisele kaasa, pole mingit kahtlust.
Artikkel ilmus esmalt ajalehes Raamat.