KINGISPIKKER ⟩ 10 väärt raamatut, mida kinkida poliitika- ja ajaloohuvilisele

Foto: Shutterstock
Raamatuportaal
Copy

Kui otsid jõulukinki avara pilguga ja uudishimulikule sõbrale, keda huvitavad poliitika ja ajalugu, siis siin on valik värskeid raamatuid, mis talle suurepäraselt jõulukingiks sobivad.

Juhan Maiste, «Eesti mõisad ja lossid II».
Juhan Maiste, «Eesti mõisad ja lossid II». Foto: Raamat

1. «Eesti mõisad ja lossid II. Aadlikultuuri seitse aastasada»

Juhan Maiste

Kirjastus Varrak

2023

See on raamat valgusest ja varjust, mis toob silme ette võimujagamised, lahingud ja kahurisuitsu, samas aga ka soovi rajada ahervaremetele uus kodu. 

Rootsi aeg tõi Tartusse ülikooli ja mõisaõuele renessansi valguse. Nii nagu kirikutes süttisid küünlad, lõid mõisaakendes loitma tuled. Elati suurte lootuste ajal. Unistati pea võimatust. Oleks toonased sotsiaalsed utoopiad ja fantaasiaprojektid realiseerunud ning selle tunnistuseks olevad aadlipaleed Haapsalus, Kuressaares, Kolgal ja mujal jõutud valmis ehitada, võinuks ajalugu võtta teise suuna. 

«Eesti mõisad ja lossid» teises köites leiavad käsitlust näiteks Palmse, Maardu, Malla, Rogosi, Vormsi, Hiiu-Suuremõisa, Kolga, Albu, Sagadi, Purdi, Võisku, Mäksa, Käru, kokku umbes 30 mõisat. Tegemist on väga mahuka, rohkete illustratsioonidega ning kaunilt kujundatud suureformaadilise raamatuga.

***

Irene Vallejo, «Lõpmatus papüürusroos».
Irene Vallejo, «Lõpmatus papüürusroos». Foto: Raamat

2. «Lõpmatus papüürusroos. Raamatute leiutamine antiikmaailmas» 

Irene Vallejo

Tõlkinud Ehte Puhang

Kirjastus Rahva Raamat

2023

Papüürusrullid olid antiikmaailma suurim varandus. Kui Marcus Antonius soovis Kleopatrale muljet avaldada, teadis ta hästi, et kuld ja kalliskivid siin ei aita. Selle asemel kinkis ta naisele raamatuid – 20 000 eksemplari daami raamatukogu tarbeks. Raamatute pikk ja sündmusterohke ajalugu näitab, et need on alati olnud tsivilisatsiooni hinnatud ja hapraks vundamendiks.

«Lõpmatus papüürusroos» kirjeldab Vana-Kreeka laulikuid ja Vana-Rooma multimiljonäridest filosoofe, oportunistlikke võltsijaid ja julmi õpetajaid, erudeeritud raamatukoguhoidjaid ja trotslikke naisi. Iidsed ideed haridusest, tsensuurist jmt mõjutavad meie elu ka praegu. Irene Vallejo loob haarava pildi Lääne kultuuri alustaladest ja tõstab esile humanistlikke väärtusi, mis on teinud meist need, kes me oleme. «Lõpmatus papüürusroos» on armastuskiri kirja pandud sõnale.

***

Madis Jürgen, «Rock Hotel. Viimane mäng».
Madis Jürgen, «Rock Hotel. Viimane mäng». Foto: Raamat

3. «Rock Hotel. Viimane mäng»

Madis Jürgen

Kirjastus Helios

2023

Nagu Rock Hoteli mehed ise ütlevad – see, et nad hakkasid rock’n’roll‘i klassikat tegema, oli nagu sahmakas kerisele. See oli kraam, mis meeldis meestele endile ja meeldis publikule. Sai kõvasti virutada ja ei pidanud väga tarka nägu tegema. Ja nüüd — 43 aastat hiljem, oli viimane mäng. Kas ikka oli? Mehed pole selles üksmeelel. Kikilips jäi ju tegemata!

***

4. «Pintsliga tõmmatud RAHVAS»

Aavo Kokk ja Andres Eilart, «Pintsliga tõmmatud RAHVAS».
Aavo Kokk ja Andres Eilart, «Pintsliga tõmmatud RAHVAS». Foto: Raamat

Aavo Kokk ja Andres Eilart

Kirjastus Synd & Katts

2023

«Pintsliga tõmmatud RAHVAS» on järg menuraamatutele «Pintsliga tõmmatud EESTI» ja «Pintsliga tõmmatud LINNAD». See on sarja kolmas ja kõige olulisem teos.

See on kultuurilooline uurimus, mis esitleb läbimõeldud ja haaravas rütmis loo, kuidas see rahvas on ennast vorminud.

Kunstiteoste abil seletatud sündmused ja motiivid algavad 13 500 aastat tagasi, kui liustikud siinsetelt aladelt taandusid, ning jõuavad aastasse 2050. Raamatus on sündmused, kombed, hetked ja ideed, mis teevad eestlasest eestlase.

***

Jaak Juske, «Tallinna vanalinna 50 põnevat detaili».
Jaak Juske, «Tallinna vanalinna 50 põnevat detaili». Foto: Raamat

5. «Tallinna vanalinna 50 põnevat detaili»

Jaak Juske

Kirjastus Pegasus

2023

See raamat kutsub avastama vanalinna uue pilguga. Tihti kõnnime siin tööasjus, teel seltskonda või kultuuri nautima või lihtsalt iidseid maju ja tänavaid imetledes. Kuid isegi siis, kui oled mõnes paigas käinud kümneid kordi, avastad ikka midagi uut. Jalutasin minagi raamatu kirjutamise ajal vanalinnas kilomeetreid mööda tuttavaid radu ja avastasin enda jaoks täiesti uusi detaile. Ka tuttavate objektide juures märkasin süvenedes nüansse, mida polnud varem tähele pannud. Vanalinnal on alati midagi põnevat pakkuda.

Jaak Juske on valinud raamatusse poolsada põnevat detaili, millest igaühel on rääkida oma lugu. Nende seas on mahult pisikesi objekte, aga ka suuremaid rajatisi, mis lisavad meie teadmistesse vanalinnast uusi killukesi. Nende kohtade ülesleidmisel toetavad lugejat suurepärased fotod, mis talletavad ühtlasi nende raidkivide, tuulelippude, skulptuuride, tekstitahvlite, hoonete ja puude hetkeseisu.

***

Mauri Kiudsoo, «Keskaja aarded Eestist. Maapõu kui hoiupank».
Mauri Kiudsoo, «Keskaja aarded Eestist. Maapõu kui hoiupank». Foto: Raamat

6. «Keskaja aarded Eestist. Maapõu kui hoiupank»

Mauri Kiudsoo

Kirjastus Äripäev

2023

Eesti mitmekülgse ja kohati karmi ajaloo tõttu on siinsel territooriumil müntimistegevuse arenedes hulganisti maha maetud ja unustatud varandusi, mis nüüd ajaloolastele otsimispinget pakuvad. Epideemiad, näljahädad, sõjad ja korduvad võimuvahetused panid kohalikud külaelanikud oma sääste kuivale maale, aga ka vee alla peitma; eriti hüppeliselt kasvas peidetud varanduste hulk Liivi sõja paiku 1558. aastal, mis ühtlasi tähistab keskaja lõppu. Põhjused varanduse peitmiseks võisid olla nii majanduslikud (maapõu kui hoiupank), poliitilised (sõjahirm) kui ka kultuslikud (ohverdamine), millest keskajal oli levinuimaks motiiviks majanduslik. Igal juhul võib oletada, et maapõue jäänud varandus viitab selle omaniku surmale.

Arheoloog Mauri Kiudsoo tutvustab raamatus «Keskaja aarded Eestist» 13.‒16. sajandist pärit arheoloogilisi leide. Muinasajaga võrreldes pole aardeid küll nii palju, aga need räägivad huvitava loo keskaegse Eesti elu-olu ja ühiskondlike pöördepunktide kohta. Raamatus on välja toodud viis põhilist ajalooperioodi, mille alusel keskaegseid aardeid eritleda. Kõigil neist perioodidest on aaretel omad iseloomulikud tunnusjooned ning tekke- ja peitmispõhjused. 

***

David Vseviov ja Vladimir Sergejev, «Venemaa – lähedane ja kauge».
David Vseviov ja Vladimir Sergejev, «Venemaa – lähedane ja kauge». Foto: Raamat

7. «Venemaa – lähedane ja kauge. Aegade algusest kuni Vassili III-ni»

David Vseviov, Vladimir Sergejev

Kirjastus Varrak

2023

Et oma naabrit mõista, võiks tunda tema ajalugu. Raamat käsitleb Venemaa minevikku aegade algusest kuni Vassili III-ni (valitses aastail 1505–1533).

Kirjeldatud pikk ajalooperiood hõlmab Vana-Vene riigi tekkimise ja arengu, iseseisvate osastisvürstiriikide ajajärgu, mongoli-tatari ikke ja Moskva suurvürstiriigi esiletõusu ning ühtse Vene riigi kujunemise Euroopa ja Aasia vahel. Seejuures võiksid teose esimesed peatükid, eriti need, mis keskenduvad ajavahemikule 10. sajandist 13. sajandi keskpaigani, paigutuda raamatusse, mis kannaks pealkirja «Ukraina ajalugu», sest valdav osa tolleaegsetest sündmustest ning tegelastest seostuvad tänapäeva Ukraina aladega. Sealt pärineb nimi Rossia, mille Moskoovia suurvürstiriik võttis 18. sajandil oma riigi ja impeeriumi ametlikuks nimeks, sealtkaudu loodi esimesed kontaktid lääne tsivilisatsiooniga; Kiievi-Russist sai alguse piirkonna ristiusustamise protsess jne.

***

Jared Diamond, «Murrang. Kriisis riikide pöördepunktid».
Jared Diamond, «Murrang. Kriisis riikide pöördepunktid». Foto: Raamat

8. «Murrang. Kriisis riikide pöördepunktid»

Jared Diamond

Tõlkinud Madis Vodja

Postimehe Kirjastus

2023

Raamat võrdleb kuut riiki, mis on oma lähiajaloos üle elanud murrangu: Jaapani sunnitud avanemine kommodoor Perry laevastiku survel, ohvriterohked riigipöörded Tšiilis ja Indoneesias ning muutused Austraalias, Saksamaal ja Soomes pärast Teist maailmasõda.

Et autor on elanud kõnealusest kuuest riigist viies ja oskab ka vastavaid keeli, on tal võimalik tuua näiteid otseallikatest. Tema sõnul tulid kõik need riigid oma kriisiga vahelduva eduga toime tänu sellistele mehhanismidele nagu vastutuse võtmine, valulikult aus eneseanalüüs ja teiste eeskujudest õppimine. Tulevikku vaadates käsitletakse seda, kuidas USA, Jaapan ja terve maailm tulevad praegu toime enda ees seisvate probleemidega.

***

Seppo Zetterberg, «Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil».
Seppo Zetterberg, «Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil». Foto: Repro

9. «Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil»

Seppo Zetterberg

Tõlkinud Sirje Olesk

Kirjastus Varrak

2023

Kuidas reisiti Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal enne raudtee tulekut? Mida nähti, millest oma reisikirjades kirjutati? Soome ajaloolane Seppo Zetterberg vahendab peamiselt sakslaste ja venelaste mälestusi ja reisimuljeid Balti provintsidest, kirjeldab toonaseid olusid mõisates ja postijaamades, linnades ja lossides, Tartus, Narvas, Riias ja mujalgi.

19. sajandi alguses läks Euroopas moodi vesiravi. Inimesed kogunesid merekuurortidesse, kus nad arstide järelevalve all suplesid, jõid tervistavat vett ning kosutasid üldiselt keha ja hinge. Kuurorte rajati Tallinna, Helsingisse, Dubultisse, Haapsallu. Noor Nikolai Karamzin, rännumees Faddei Bulgarin, inglanna Elizabeth Rigby, sakslastest koduõpetajad ja Tartu ülikooli professorid külastavad kuurorte ja kirikuid, losse ja mõisaid, sõidavad mööda olulisi maanteid Peterburist Riiga või Saksamaalt Peterburi ja kirjeldavad seda, mida näevad oma tõlla aknast ja millest teiste reisijatega räägivad. Mõnikord, harva küll, kirjutavad nad ka neist eksootilistest olenditest, keda juhtuvad nägema – kohalikest eestlastest ja lätlastest.

***

Jaak Kangilaski, «Minu elud».
Jaak Kangilaski, «Minu elud». Foto: Raamat

10. «Minu elud»

Jaak Kangilaski

Kirjastus Tänapäev

2023

Jaak Kangilaski (1939–2022) oli kunstiajaloolane, üks tuntumaid kunsti populariseerijaid ning paljude Eesti kunstnike ja kunstiajaloolaste õpetaja. Töötas õppejõuna mitmes ülikoolis, oli Tartu Ülikooli prorektor ning ERKI (praeguse Eesti Kunstiakadeemia) rektor. Mitmete riiklike preemiate laureaat, abikaasa, kahe lapse isa. Kolme luure töötaja.

Jaak Kangilaski pani enne surma kirja oma memuaarid, mille esimene osa on ootuspärastel teemadel – õpingutest, tööst, Eesti kunstiringkondadest. Raamatu teine pool on tema elu seni tundmatust poolest – kuidas ta töötas üle neljakümne aasta kolme erineva riigi luureteenistuste heaks, esmalt Nõukogude Liidu, siis topeltagendina Rootsi ning hiljem Eesti eest. Raamatus kirjeldatakse värbamist, töömeetodeid ning pöördelisi hetki, millest varem pole Eestis sellises mahus kunagi kirjutatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles