LUGEMISSOOVITUS ⟩ Populaarteaduslik raamat, mis on nagu põnevik
8. detsember 2023, 15:22
/nginx/o/2023/12/08/15770466t1h9b02.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Henry Gee raamatut «Elu Maal. (Väga) lühike ülevaade».
Täna siis raamatutest, mis võtsid panetunud lugejal lõpustest kinni ja sundisid mitmeks tunniks ehk poole hommikuni diivanile siruli, raamat näpus. Säändseid on, ent harva. Seda suurem on kohtumislust.
Elu Maal läheb korda kõigile. Mõned hakkavad maaelu hääbumisest undama, panevad kummikud jalga ja lähevad tegevusetustoetust ootama. Teised ostavad esiteks helikopteri ja proovivad teiseks maksta palju raha, et Maa pealt kas või korraks uttu tõmmata. Udus aga on asju, udus ootab süvariik. Või oli see lausa taevariik?
Olen nö populaarteaduslikke raamatuid lugenud sadade kaupa. Enamik ajavad mõne aja järel haigutama ja/või juhtme kokku, on sama sisuhõredad kui keskmine teledokumentaal. Võimaldavad kulutada tunni, edastades teabehulga, mis mahuks kahe minutiga loetavasse tekstilõiku. Henry Gee nii ei tee. Raamat on väärt iga tähemärki (ning siinkohal arvan sisse ka pisinumbritega viidatavad tagaotsatäiendid, mis enamasti on tüütu viitemüra, ent siinlehil hoidsin kogu aeg näppu õiges paigas valvel, sest autor jagab matsu ka lisandustena).
Kogu lugu kokku võtta ei ole lihtne. Õnneks võimalik! Aja, ruumi ja Maa algusest teatavasse tulevikku ulatuv sõnajoon väärib lugupidu. Siin on astronoomiat ja füüsikat ja keemiat ja klimatoloogiat ja nö klassikalist ajalugu ja paleontoloogiat ja antropoloogiat ja filosoofiat ja… Ei ole maailm kerge kolb säravasse silindrisse sujutada. Selleks, et kõige meie mõistes olemas oleva toimimisest natukenegi aru saada, soovitan «Elu Maal» läbi lugeda. Mujal kui Maal meil elu veel pole ning tasub vana head sõbrasuhet koduplaneediga hoida. Nii arukalt kui vähegi saab.