Selgusid parimad esseistid lugemise ja raamatukogu teemal

14. detsembril selgusid enam kui 80 võistlustöö hulgast Eesti Rahvusraamatukogu esimese esseekonkursi võitjad. RaRa 105. sünnipäevale pühendatud konkursile «Keerame uue lehe» oodati just raamatute ja raamatukogundusega seotud esseistikat.

Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Martin Öövel rõõmustas selle üle, et suur osa tekste just noorte sulest laekus. «Ühiskonnas kõlavad muremõtted, justkui ei suhestuks noored enam lugudega, mida jutustatakse raamatulehekülgedel, said meie esseekonkursil veenvalt ümber lükatud. Just koolinoorte sulest laekus iseäranis suur hulk töid!»

Eesti Rahvusraamatukogu kultuurinõuniku ja žürii esimehe Karl Martin Sinijärve sõnul oli tööde hulgas nõrgemaid ja tugevamaid töid, aga kõik auhinnad võis rahuliku südamega välja anda. «Huvitav lugemine ja mitmekirev valik. Loodame, et siit tekib uus traditsioon ja et ka järgnevad aastad toovad uusi loojaid ühes,» sõnas ta.

Autasustamisel inspireeris konkursil osalenud sõnameistreid kirjanik Jan Kaus. «Kirjutamist pole ilma lugemiseta ja küsimusele, milleks kirjutada, saab vastata alles siis, kui on vastatud küsimusele: milleks lugeda?» Ja ta vastas: «Lugemine on vaikne, jagamatu, publikuta looming, raamatusse kinnituv tööriist, mille abil meisterdame oma hingele varjualust – või siis hoopis lennumasina, millega silmapiiri taha kihutada või katuselt rõõmsalt käkaskaela käia.»

Üks esikoha pälvinud esseistidest, Sirli Vahtre mõtiskles oma töös muu hulgas ka koduse raamatukogu olulisuse üle. «Investeerimisinimesed ehk kortsutaks kulmu, kuid mina olen oma raamatukarjaga õnnelik nagu Väike Prints oma lille, lamba ja rebasega. Öösiti armastan ma tähti kuulata. Mõnikord, kui need tähed on eriti põnevas raamatus, siis kella kahe-kolmeni välja, ja ma tunnen, et tähed naeratavad mulle. Iga raamatuhull teab, et head raamatut on teinekord võimatu käest panna. Lugemiselamus on nagu kirglik armulugu, kus hormoonid möllavad ja igasugused ratsionaalsed tegevused, nagu näiteks õigel ajal magamaminek, kaotavad tähtsuse.»

Parimaid esseiste auhinnati kolmes vanuserühmas:

12–15-aastased

1. koht: Helin Marii Seera

2. koht: Silvia Kronberg

3. koht: Paul Koff,

16–20-aastased

1. koht: Liisi Kauber

2. koht: Mari Viilukas

3. koht: Kätlin Randrüüt

21+

1. koht: Sirli Vahtre

2. koht: Stephanie Rendón de la Torre

3. koht: Katja Novak.

Lisaks anti välja üks eripreemia, mille pälvis Eva Kreem.

Žüriisse kuulusid Eesti Rahvusraamatukogu esindajad: kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv, kirjanduse referent Signe Suursöödi, hariduskeskuse juhataja Riina Tamm ja õppedisainer Karin Gustasson. Rahvusraamatukogu tähistab oma sünnipäeva 21. detsembril.