UUS KOGU ⟩ Jaan Krossi meisterlikus luules on tunda sõna valdamise siirast rõõmu
/nginx/o/2023/12/18/15787899t1hebf3.jpg)
Jaan Krossi valikkogu «Olla laev» toob esile talle kui luuletajale eriomast – elujaatust, mängurõõmu, usku inimese arenguvõimesse.
Jaan Kross (1920–2007) on tuntud ennekõike oma ajaloolise proosa kaudu, ehkki eesti kirjandusse tuli ta tähelepanupüüdvalt ja kärarikkalt just luuletajana. Valikkogu «Olla laev» sisaldab luuletusi Krossi neljast luulekogust.
Koostaja, Jaan Krossi tütre Kristiina Rossi sõnul oli tema lähenemisnurk aja- ja isikuloolisem kui valikkogude puhul tavaks. Esiteks sellepärast, et tegu on tema isa loominguga. Teiseks ongi ajal ja isikulool terves Krossi loomingus keskmisest sisulisem ja mitmekihilisem roll.
«Püüdsin lugeda Krossi luuletusi nende ilmumisaja, 1950. aastate lõpu ja 60. aastate kontekstis, aga tuua need siiski tänapäevasele lugejale mõistetavasse lähedusse. Kuuekümnendaid mäletan isiklikust kogemusest läbi lapsepilgu, kuid tagasivaatelisena avanevad need praegu paratamatult veidi teistsugusena. Krossi luule retseptsioonis on rõhutatud, et see on oma ajaga väga tihedalt seotud. Aga eks ole ühelt poolt seotus oma ajaga ja teisalt ajastute ülesus ju igasugusele heale luulele universaalselt omane. Nii et tegelikult lähtusin valikut tehes paratamatult ennekõike sellest, missugused luuletused mulle praegu lugedes kõige rohkem meeldisid.»
Kristiina Rossi sõnul muutus Jaan Kross ajas nii inimese kui ka luuletajana. «Suuremat osa tema luulest iseloomustavad teadlikkus oma tegevusest, meisterlikkus sõna valdamisel ja rõõm selle meisterlikkuse üle. Teadlikkuse all on siinkohal silmas peetud asjaolu, et tema luulemina ja autorimina olid teineteisest üsna selgelt lahus. Autorina jälgis ja juhendas ta oma lüürilise mina väljendusi ja analüüsis nende võimalikku mõju erinevatele sihtrühmadele. Kross oli mõistuseinimene – ka luuletajana ja isegi pealtnäha kõige tundelisemas armastusluules. Aga sõna valdamisest saadav rõõm, mis tema luules avaldub, oli vist täiesti siiras tunne,» rääkis Ross.
Krossi eeskujudena tõi Ross välja Betti Alveri ja Heiti Talviku: «Eesti luuletajatest aimub tema tekstidest kõige enam Betti Alveri mõju. Mälestustest ja kirjadest võib välja lugeda ka sügavat respekti Heiti Talviku isiku ja luule suhtes. Muukeelsest luulest saab eeskujudeks pidada autoreid, keda ta oma luules mainib või kelle luulet on tõlkinud eesti keelde. Natuke sõltus see valik muidugi ka ajast ja oludest, aga pole kahtlust, et näiteks Majakovski, Brecht, Béranger, Heine jt talle eeskuju pakkusid.»
Valikkogu «Olla laev» kujundas ja illustreeris Asko Künnap. Künnap ütles, et temale kui parandamatule sarijoonistajale oli Krossi luulekogu illustreerimine selge rõõm. «Kujunditest, tegelastest, kirjeldustest ja lugudest, millest lähtuda, klassiku lüürikas just väheks ei jää. Enamikku tekstidest olin ju varem lugenud, aga nüüd üle lugedes hakkasid katked karmist ja monokroomsest, detailirikkast ja väga mitmes kihis liikuvast animatsioonist kohe õhus jooksma. Tuli vaid õiged stoppkaadrid leida, kompositsioon paika visandada ja nägemus graafikaks vormistada,» selgitas ta.
Illustratsioonide loomine käis mitmes etapis. «Esimesed visandid sai tehtud lugemise käigus märkmikusse, seejärel kirjapaberile suuremalt puhtamaks joonistatud ja lõpuks käsitsi pliiatsi ja joonestustintekatega joonistatuna, pintselvildikaga maalituna arvutis lõplikuks graafikaseeriaks viimistletud,» kirjeldas Künnap töö käiku.
Tööd illustreerivad autorit ja antud valikkogu küll hõlmavamalt, aga tõukusid kuuest Jaan Krossi luuletusest: «Olla laev», «Söerikastaja», «Vana punker», «Me oleme lendaval saarel», «Majakovskist ja nendest teistest», «Traktaat riimilisest ja riiminata luulest».
Töö käigus sai Asko Künnapile selgeks, et illustratsioonid tuleb kohe mõelda ka seinal eksponeeritavaks näituseks. Hetkel on Krossi graafikaseeria eksponeeritud Norras, osana Künnapi graafikanäitusest «Sisesaarestik».
Artikkel ilmus esmalt ajalehes Raamat.