Kristel Vilbaste õpetab: milliseid rituaale käsib rahvapärimus teha toomapäeval, jõuluööl ja vana-aastaõhtul?

Lapsed metsloomadele toitu panemas. Foto: Urmas Luik

Mida tuleb teha toomapäeval, kuidas veeta jõuluöö ja mismoodi ennustada tulevikku puuriida abil? Taimetark Kristel Vilbaste jagab soovitusi oma uues raamatus «Imeline aastaring. Toredaid tegevusi Eestimaa 12 kuuks».

Kristel Vilbaste, «Imeline aastaring». Foto: Raamat

Otsime kerisekive!

Ühel aastal tuli toomapäev, 21. detsember, meie peresse nii ootamatult, et meil polnud valmis uusi kerisekive. Otsisime siis ostukeskustest, aga tark oleks kivid lumeta ajal valmis vaadata. Nimelt vahetatakse toomapäeval muude puhastustööde kõrval ka saunakerisel kivid. Toomapäeval läheb päike oma talvepesasse ja jääb sinna neljaks päevaks. Küllap selleks tuleb tee tulekoldest taeva poole lahti teha, et päike hea hooga jälle suve poole pääseks liikuma.

Viime metsloomadele süüa!

Ürgne tava ütleb, et jõuluööl tuleb loomadele metsa süüa viia. Veel paarkümmend aastat tagasi olid selleks vastavad söödasõimed, nüüd tuleb otsida loomade käimiskohti. Viia tasub heina, vihtasid ja juurvilja sinna, kus olete kitsi või jäneseid tegutsemas näinud ja kus toit lume alla ei mattu. Andmise rõõm jääb südamesse kogu jõuluajaks!

Uue aasta ennustus!

Vana-aastaööl oli kombeks ennustada. Proovige seekord üht veidi teistmoodi ennustust. Minge ööpimeduses puukuuri riida manu. Võtke sealt esimene ettejuhtuv puuhalg. Kui see on mõnus vaigulõhnaline halg, siis tuleb uuel aastal tegemist rõõmsameelsete inimestega, kui okslik, siis riiakate inimestega, kui sile ja sätitud nagu bensiinijaama võrkkotihalg, siis pintsaklipslastega, kui kuiv kõlisev kuusehalg, siis muusikutega. Hea teada!