LUGEMISSOOVITUS Autor, kelle uus teos seab ootused ja lati kõrgele

Raamatuportaal
Copy
Joel Jans.
Joel Jans. Foto: Ragnar Vutt

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab Joel Jansi värsket jutukogu «Rõngu roimad».

Joel Jansi senine tegevus ulmekirjanikuna J.J. Metsavana varinime all on läinud hoogsas joones ning pälvinud ohtrasti auhindu nii žanrisiseselt kui ka kirjanike liidu romaanivõistlusel. Mulle seda suurem rõõm, et tosina aastaga tubli tuule tiibadesse saanud autor tuli oma nimega välja ootamatust kapist ning tegi suurepärase debüüdi ajalooliste krimilugudega, mil ulmega pistmist ehk õige õrna etnoõuduse kaudu. Kahesaja aasta tagune Eesti maaelu oligi etnoõudus, see element on ausas kirjutuses vältimatu.

Joel Jans, «Rõngu roimad».
Joel Jans, «Rõngu roimad». Foto: Raamat

Usun, et saan nõusse iga mõrvalugude austaja, kui väidan õige lihtsalt, et need on väga head jutud. Rõngu kant ja üheksateistkümnenda sajandi algus on magus ajapaik kirjanikuna toimetamiseks. Jans annab kolme novelliga kätte ajaraami alates peategelase, noore kirikuõpetaja tutvustamisest kuni tema neljakümneaastase elukogenuma minani. Sellesse raami mahub veel palju jutte. Loodan, et lausa romaane. Kõik need tänapäevaseks ajalooliseks ilukirjanduseks kirjutamata laulud ja legendid, talukohad, maastikud, mõisad ja mõisnikud, Rehbinderid ja Manteuffelid lausa ootavad värsket vaadet ja taaselustamist raamatulehekülgedel.

Tihti pakuvad juba populaarsuse laineharjale jõudnud autorid põhiteoste valmimise vaheajaks lugejatele lühemaid lisalugusid. Jans alustabki nendest. Seades ootused ja lati kõrgele. Näis, kas tegelase väljakujundamiseks jaksu ja tahtmist jätkub, lugejahuvi võiks olla garanteeritud. Jätkub ka aega ja ruumi, sest 1820nda aasta paiku neljakümnendates eluaastates olev pastordetektiiv võiks ätiks elades ära näha lausa ärkamisaegse Eesti senilahendamata tapatöid ning öelda olulise sõna. Ei hakka fantaseerima, küll autor teab. Usun, et see sähvatus on alles esimeseks rõõmustavaks välguks pikema pillerkaari künnisel.

Mainisin ennist tunnustet autorite kõrvalepõikeid põhitegijatega lühivormimisse. Jansi raamat on «Kriminaalse raamatukogu» sarjas nummõr kaks. Tänaseks on ilmunud ka kolmas, Indrek Hargla «Apteeker Melchiori apokrüüfid», mis sisaldab samuti kolme põnevusjuttu Melchiori irdkäikudest – vältimatu lugemine igaühele, kes apteekri-romaanidega olgu või filmide vahendusel sõbraks saanud. «Kriminaalne raamatukogu» võib kodumaise põneviku jaoks kerkida pikemas vaates üliolulikuks verstapostiks – jätkugu vedamisejõudu tegijatel ja sõnatuld kirjutajatel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles