:format(webp)/nginx/o/2023/12/30/15807555t1h484f.jpg)
Faith Martini «Talvemõistatus» jutustab kokast, kes palgatakse jõulupühadeks väiketallu tööle, kuid peab maitsvate roogade valmistamise kõrvalt lahendama tema köögis sooritatud mõrva. See ei ole Jenny Starlingu esimene juhtum, aga mina pole temast varem lugenud, kirjutab raamatublogija Mariann Vendelin.
/nginx/o/2023/10/20/15668305t1h7d90.jpg)
21. sajand, Oxfordshire, Inglismaa. Mahasadanud paksu lund kirudes saabub Jenny Starling, vabakutseline kokk, Keltoni tallu, et pererahvale jõulude ajal head-paremat valmistada. Idüllilistest pühadest on asi kaugel. Majas valitseb tänu türannist perepeale äärmiselt külm õhkkond ja sassis suhted päädivad sellega, et kokk leiab ühe Keltonitest köögilaua tagant, nuga rinnas. Kohalik politsei pole varem mõrvajuurdlustega tegelenud, kuid tapja õnnetuseks on sellega kogemusi Jennyl. Pealegi pole naine tema köögis sooritatud mõrva üle sugugi õnnelik.
Jõulutunnet ei maksa sellest romaanist otsida. Lumised pühad tähendavad Keltoni talus lammaste lumevangist päästmist, vesiseid saapajälgi köögipõrandal ja pikka sumpamist külla pääsemiseks. Stan Keltoni katuse all saab vaid tema oma tahtmist ja teised virelevad. Jenny hõrgud road, mis mulgi suu vett jooksma panid, toovad majja veidigi hubasust. Muhedust lisab loole veel lambaid kartev lambakoer.
Krimilugu on väga lihtne. Kõige rohkem üllatas, milline pereliige surma saab, ja kui juhm oli politsei. Jenny asemel oleks ka mina vabalt selle juhtumi ära lahendanud. Nägin algusest peale ainult ühel kahtlusalusel võimalust. Kurb lugu saab lootusrikka lõppu. Kokkuvõttes on «Talvemõistatus» ilmselt üks positiivseima lahendusega mõrvalugu, mida ma lugenud olen.