LUGEMISSOOVITUSED ⟩ Tanel Jäppinen soovitab 10 raamatut, mis teevad targemaks ja pakuvad lugemislusti

Jaanuaris jagab Apollo vanemlusmentori Tanel Jäppineni lugemissoovitusi.

Tanel Jäppinen on sertifitseeritud vanemlusmentor (Jai Institute for Parenting, San Diego, USA) ja lapsevanematele suunatud taskuhäälingu «Rahumeelne vanemlus» saatejuht. Samuti lõi Jäppinen samanimelise populaarse Facebooki grupi, kus on tänaseks üle 28 000 liikme. Kasulikke näpunäiteid lapsevanematele jagab Tanel ka enda Instagrami kontol.

Möödunud aasta oktoobris ilmus tema sulest väga vajalik ja lapsevanemate seas kauaoodatud raamat «Kuidas luua lapsega usaldusväärne ja tugev suhe», mis avab ukse vanema ja lapse vahelise sideme sügavustesse. Raamatust leiab nii teooriat kui ka hulganisti näiteid päris elust nii väikelaste kui ka teismeliste vanematele.

Kuigi Tanel on peamiselt tuntud vanemluse ja peresuhete valdkonnas, siis leiab järgnevate lugemissoovituste seast veel ka mitmeid muid põnevaid teemasid, mis autorile ühel või teisel moel korda lähevad. Samuti avab Tanel veidi lähemalt, milline lugeja ta ise on ja millist kirjandust praegu eelistab.

Kuula ka: NAISTEJUTUD | Tanel Jäppinen: «Eesti mehed on uskumatult üksildased. Isegi suhtes olles igatsevad nad...»

***

Milline lugeja olen mina?

Mida vanemaks olen saanud, seda enam olen hakanud raamatuid hindama. Olgugi et ka praegu on mul ootenimekirjas mitu ilukirjanduslikku sarja (näiteks Frank Herberti «Düün»), siis praeguses eluetapis loen ilukirjandust pigem harva. Samas, kui haaran ilukirjanduse järele, siis tavaliselt on see fantaasiažanrist. Enamasti loen need raamatud võrdlemisi lühikese ajaga läbi ja teen seda sageli õhtuti voodis olles. Mõnikord kuulan ilukirjandust ka heliraamatuna autoroolis, aga sel juhul enamasti inglise keeles. Viimati kuulasin läbi (ka eesti keeles ilmunud) enam kui tuhandeleheküljelise (53-tunnise) heliraamatu «Shōgun», mille autor on James Clavell.

Suur osa raamatutest, mida praegu loen, langevad aga enesearengu, suhete või vanemluse kategooriasse. Kuna vean ka «Rahumeelse vanemluse» raamatuklubi, siis neid raamatuid loen väga keskendunult. Enamasti teen seda kontoris ning võtan kõrvale ka märkmiku, kuhu teen aeg-ajalt märkmeid oluliste meeldetuletuste, taipamiste või seoste kohta. Pole harv juhus ka see, et võtan järjest ette mitu samal teemal kirjutatud raamatut, et lasta nendest saadud taipamistel oma peas põimuda. Olgu selleks siis nutiseadmete mõju alt vabanemine, ärevusega toime tulemine, paarisuhtes läheduse hoidmine või mõni vanemlusega seotud raamat.

1. «12 elu mängureeglit» Jordan Peterson

Selle raamatu sain kingituseks oma healt sõbralt. See pakub praktilisi ja filosoofilisi nõuandeid päris eluks ja päris elu väljakutseteks. Olgugi et ma ei nõustu kõikide Jordan Petersoni mõtetega, siis mulle meeldib tema oskus ühendada psühholoogia ja ajalugu ning pakkuda sügavaid mõtisklusi isikliku vastutuse, tähenduse leidmise ja paremini elu elamise kohta. Usun, et see on kasulik lugemine neile, kes soovivad enda (ja oma laste) elu juhtida selgemate ja mõtestatumate põhimõtete järgi.

2. «Draamata distsipliin» Daniel J. Siegel & Tina Payne Bryson

Daniel Siegel ja Tina Payne Bryson on ühed minu lemmikautoritest vanemluse valdkonnas. Lugesin «Draamata distsipliini» läbi inglise keeles kohe, kui see välja tuli, ning olin väga meeldivalt üllatunud, kui see õige pea ka eesti keelde tõlgiti. Selle raamatu autorid selgitavad, kuidas empaatiline ja mõistev suhtumine aitab lastel arendada enesejuhtimise, -regulatsiooni ja probleemide lahendamise oskust. See sobib suurepäraselt vanematele, kes soovivad kasvatada oma lapsi positiivses ja toetavas keskkonnas.

3. «Dopamiinisõltlased» Dr Anna Lembke

See raamat oli mul ingliskeelsena juba tükk aega tagasi soetatud ja tore on näha, et see on nüüd ka eestikeelsena kättesaadav. Olgugi et «Dopamiinisõltlased» puudutab erisuguseid ahvatlusi, mis meid tänapäeval kimbutavad, sh meelemürgid, toit, uudised, hasartmängud, ostlemine, siis mina isiklikult haarasin selle raamatu järele just nutiseadmete, sotsiaalmeedia ja digimaailma ahvatluste tõttu. «Dopamiinisõltlased» on hädavajalik lugemine kõigile, kes soovivad mõista ja vähendada tehnoloogia mõju nii enda kui ka oma laste vaimsele tervisele. Raamat selgitab arusaadavas keeles, kuidas aju reageerib digitaalsele üleküllusele, ning pakub praktilisi lahendusi nende väljakutsetega toimetulekuks.

4. «Püsiva armastuse käsiraamat» Harville Hendrix, PhD

Selle raamatu lugemiseni ma pole veel jõudnud, ent lugenud Hendrixi raamatuid «Teekond soovitud armastuseni» ja «Abielu lihtsad tõed», lisasin selle uue raamatu kohe enda lugemist ootavate raamatute nimekirja ning seetõttu julgen seda soovitada ka teistele paaridele, kes soovivad suhtes lähedust ja intiimsust hoida. Paarisuhte kvaliteet mõjutab oluliselt nii vanemlust kui ka kõiki meie teisi eluvaldkondi ning Hendrixi raamatud pakuvad alati häid meeldetuletusi ja uusi taipamisi empaatia, suhtlemise ja armastuse hoidmise kohta.

5. «Sõrmuste isanda triloogia» J. R. R. Tolkien

«Sõrmuse vennaskond»

«Kaks kantsi»

«Kuninga tagasitulek»

Tolkieni eepiline fantaasiasari on mulle äärmiselt südamelähedane, kuna need olid esimesed raamatud, mis kooliajal ilma koolikohustuseta läbi lugesin. Hiljem, täiskasvanuna olen selle juurde korduvalt tagasi tulnud, kui olen ühel või teisel põhjusel «päris maailmast» puhkust soovinud. Lisaks paeluvale loole on siit palju õppida vastutuse, sõpruse ja julguse kohta ning ma ootan pikisilmi seda aega, kui mu lapsed on piisavalt vanad, et seda maailma ka nendega jagada.

6. «Hirmutants. Kuidas ärevuses, hirmust ja häbist üle saada» PhD Harriet Lerner

7. «Jess, inimesed» Merilin Mandel

8. «Ebatäiuslikkuse võlu» Kristina Mänd-Lakhiani

9. «Rikkaks saamise õpik» Jaak Roosaare

10. «Tobias ja teine B» Piret Raud

Üks meie lastest käib teises klassis ning vaheajal otsustasime selle raamatu ühiselt ette võtta. See on piisavalt lihtsalt kirjutatud, et alles lugema õppinud laps saab seda iseseisvalt lugeda, samas on lugu piisavalt kaasahaarav, et seda on põnev lugeda ka lapsevanemal. Raamat on parajalt humoorikas ja lood on tänapäeva laste jaoks nõnda aktuaalsed, et neil teemadel saab lapsega pikalt arutleda ka pärast raamatu käest panemist.