Selgus, kes saab Henrik Visnapuu nimelise kultuuri- ja kirjandusauhinna

Tiina Kirss Foto: Alar Madisson

Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) taasasutatud Henrik Visnapuu nimelise kultuuri- ja kirjandusauhinna saab tänavu kirjandusteadlane Tiina Kirss.

Tiina Kirss on kasvanud üles USAs ja omandanud doktorikraadi Michigani ülikoolis Ann Arboris. Alates Eesti taasiseseisvumisest on ta pühendanud end eesti kirjanduse ning eestlaste pärimuse uurimisele, õpetamisele ja tutvustamisele Eestis ja välismaal. Ta on olnud eesti kirjanduse ja mõtteloo professor Toronto, Tallinna ja Tartu ülikoolis ning töötab praegu Eesti kirjandusmuuseumis vanemteadurina.

Tema mitmekesise uurimistöö peamised valdkonnad on eesti ja võrdlev kirjandus- ning kultuurilugu ja eesti elulugude uurimine. Ta on avaldanud uurimusi Jaan Krossi, Marie Underi, Aino Kallase, August Kitzbergi, Friedebert Tuglase, Viivi Luige, Ene Mihkelsoni ja paljude teiste loomingust, eesti naiskirjandusest ja kultuuriloost, pagulaskirjandusest, mitmest kirjandus- ja kultuurilooliselt olulisest kirjavahetusest.

Esinduslik valik tema käsitlusi on ilmunud raamatus «Sõel. Käsitlusi kirjandusest, kirjanduskriitikat ja arvamuslugusid», mis nomineeriti kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiale esseistika kategoorias.

Tiina Kirss on toimetanud ingliskeelseid kogumikke eesti kirjanduse tutvustamiseks välismaal: «Haunted Narratives: Life Writing in the Age of Trauma» (2013); «Across Borders: Literatures in Dialogue» ja rahvusvahelise ajakirja «Journal of Baltic Studies» erinumbri «Perspectives on Women in the Baltics». Ta on olnud ka tugev kirjandusteoreetik ja tutvustanud feministlikku ning postkoloniaalset kirjandusteooriat Eestis.

Tiina Kirsil on suured teened eesti elulugude uurimisel. Ta on avaldanud sel teemal nii uurimuslikke artikleid kui ka korraldanud elulugude väljaandmist nii eesti kui inglise keeles: «She Who Remembers Survives», «Rändlindude pesad. Eestlaste elulood võõrsil», «Estonian Life Stories», «Minu elu ja armastus: Eesti rahva elulood» I-II, «Eesti elulookirjutus: antoloogia».

Tiina Kirss on väga inspireeriv õppejõud. Tema käe all on kaitsnud doktoritöö eesti kirjandusteadlased, nagu Leena Kurvet-Käosaar, Mirjam Hinrikus, Eneken Laanes, Aija Sakova, Maarja Hollo, Marge Käsper, Mele Pesti, kunstiteadlane Liisa Kaljula ja kunstnik Fideelia-Signe Roots. Ta on hinnatud kirjanduse ning pärimuse populariseerija ning esineja. 

Tiina Kirss on eesti üks silmapaistvamaid kirjandusteadlasi ja kultuuriuurijaid. Tema tegevus on aidanud kaasa välis- ja kodueesti kultuuri seoste uurimisele ja lõimimisele. Ta väärib igati Visnapuu auhinda oma mahuka ja mitmekesise elutöö eest.

«Tiina Kirsi tööl on volüümi ja suurejoonelisust ja mõju,» võttis tema auhindamisotsuse kokku žürii liige Jürgen Rooste.

ERKÜ Visnapuu auhinnale esitati 2023. aasta konkursil kokku seitse kandidaati USAst, Rootsist ja Eestist. Kandidaate oli ilukirjanduse, visuaalkultuuri ja kultuuriteaduste valdkonnast. ERKÜ annab auhinna välja koos Eesti partneritega: Eesti Kirjanike Liit ja Luunja vallavalitsus, kus asus Henrik Visnapuu kodukoht Eestis. ERKÜ rahastab auhinda tänavu 3000 USA dollariga. Auhinnaga seotud unikaalne kunstiese tellitakse iga kord eraldi Eesti kunstnikult, selle tasub Luunja vald.

Žürii töötas tänavu koosseisus kirjandusteadlane ja kirjanik Epp Annus, luuletaja Jürgen Rooste ja Luunja keskkooli direktor Toomas Liivamägi.

2022. aastal pälvis ERKÜ Visnapuu auhinna kirjanik Elin Toona, temale valmistas kunstieseme kunstnik Leonhard Lapin, kellele see jäigi tema viimseks tööks.

Henrik Visnapuu nimeline kirjanduspreemia loodi USAs 1952 ja seda anti välja kuni aastani 2007. Seejärel tegevus katkes auhinnafondi loonute surma tõttu. ERKÜ taastas Visnapuu auhinna 2020. aastal, otsustades auhinda välja anda igal teisel aastal ning laiendas auhinna haardeulatust üldisemaks kultuuriauhinnaks. Auhinna pälvib eesti või võõrkeeltes ilmunud Eesti-aineline teos proosa, luule, memuaristika või Eesti-ainelise uurimuse vallas.

Auhindamisele kuuluvad nii välismaal kui Eestis ilmunud teosed, kuid eelistatud on väliseesti ja/või välisriikides ilmunud Eesti või väliseesti aineline teos, mis teeb Eesti kultuuri ja/või ajalugu maailmas tuntumaks.

Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides on üleriiklikult valitud ameerika eestlaste esindusorganisatsioon, mis asutati USAs 1952 ja mille eesmärk on esindada ameerika eestlaste huve ning säilitada ja arendada eesti keelt ja kultuuri.

Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 Helme kihelkonnas, põgenes 1944. aastal nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale ja emigreerus 1949 USAsse. Ta suri 3. aprillil 1951 Long Islandil 61-aastaselt. 2018. aasta juunis sängitati luuletaja põrm Tallinna Metsakalmistul kodumaa mulda tema abikaasa Hilda Visnapuu ehk Ingi kõrvale.

Henrik Visnapuu oli üks viljakamaid ja mitmekülgsemaid eesti kirjanikke, tema sulest on ilmunud üle 30 teose, sealhulgas enam kui 20 luulekogu, mälestusi, näidendeid, värssromaane, poeeme, esseeraamatuid. Kõrge riigiametnikuna kujundas ja mõjutas ta oluliselt kogu Eesti kultuuripoliitikat 1930. aastate teisel poolel, aga ka sõja- ja okupatsiooniaastatel 1940–1944.

Henrik Visnapuu on eesti kultuuriloos mänginud olulist rolli, esmalt kirjandusrühmituse Siuru ühe keskse liikmena, kujunedes nii eesti armastus- kui isamaaluule klassikuks.

Paguluses oli tal tähtis roll Ülemaailmse Eesti Kirjanduse Seltsi asutajana ja luuletajana, kelle loomingut on tänapäevalgi viisistatud. Samuti oli Visnapuu eesti esimese korraliku poeetikaõpiku autor, ajakirja «Varamu» toimetaja ning seisis Eesti Kirjanike Kooperatiivi loomise juures.