Punktkiri tähistab Eestis 20. aastapäeva kahe uue õpikuga
4. jaanuar 2024, 09:00
/nginx/o/2024/01/04/15813627t1h1e4f.jpg)
4. jaanuaril tähistatakse ülemaailmselt Braille kirja ehk punktkirjapäeva. Eestis on päeva tähistatud alates 2004. aastast ning tänavune tähtpäev möödub erilisemalt, sest punktkirja ja muusikat saab õppida uue metoodika põhjal möödunud aasta lõpul valminud õpikutest.
Eesti rahvusraamatukogu pimedate raamatukogu teabespetsialist Priit Kasepalu ütles, et kuigi noored eelistavad punktkirja lugemise asemel audioraamatuid, nägid ilmavalgust kaks kauaoodatud uut õpikut «Eesti punktkirja aabits» ja «Punktkirja noodiraamat».
Viimati anti välja punktkirja õpik «Aabits pimedatele» 1965. aastal ja selle järgi ei õpetatud koolis pimedaid juba pikka aega, sest õpetused olid vananenud. Uuenenud metoodikaga õpikud koostasid Tartu Emajõe Kooli õpetajad.
«Pimedate raamatukogus valmistati mullu punktkirjas 11 lasteraamatut, neist üks venekeelne,» kõneles Kasepalu, kes viitas, et kõige enam on viimasel ajal valmistatud punktkirjaraamatuid Ilmar Tomuski loomingu põhjal. Punktkirja teosteks on saanud ka paljude teiste autorite looming, näiteks värskemad teosed on valmistatud Aino Perviku ja Rein Saluri loomingu põhjal. «Kokku on võimalik laenutada pimedate raamatukogust ligi tuhandet punktkirjas raamatut,» kõneles Priit Kasepalu.
Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on nn. kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon, mis mahub sõrme alla.
Suurima trükiarvuga punktkirjas väljaanne on Kasepalu sõnul kalender, mida 2024. aastaks on valmistatud 50 eksemplari ja mida jagatakse tasuta. Raamatuid valmistatakse vaid ühes eksemplaris ning neid saab ainult laenutada.
Punktkirjapäev on saanud alguse 2000. aastal Melbournes, kus maailma pimedate liit võttis oma täiskogul vastu otsuse seda hakata tähistama Louis Braille sünnikuupäeval, 4. jaanuaril. Braille jäi pimedaks 3-aastaselt õnnetuse tõttu ning 15-aastaselt mõtles välja oma sümbolite süsteemi, mis on kasutusel tänaseni.
Eestis tähistati punktkirjapäeva tollase Eesti pimedate raamatukogu eestvõttel esmakordselt 2004. aastal ning selle eesmärk on teadlikkuse tõstmine punktkirja olulisusest suhtlusvahendina pimedatele ja vaegnägijatele.