Sinijärv soovitab: õudsalt euroopalik, kummaliselt eestilik, äärmiselt tarvilik raamat

Meelis Friedenthal. Foto: Kristjan Teedema

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab Meelis Friedenthali neljandat romaani «Punkti ümber».

Siin on nüüd see klemm, et kohe tuleb üht-teist hinge pealt ära öelda. Kõhutunde järgi ristuvad Meelis Friedenthali loomerajad üsna kohe Rein Rauaga ning, muusikamaailmast laenates võrdlust RaudSalleriga, on sündimas konstellatsioon RaudFriedenthal. Miks? Kogenud kirjavelled on jõudnud saja aasta taguse hägusalt, ent hõrkõrnalt Eestiga seostet maailmaajaloo ilukirjutamiseni. Ma ei usu (lootus jääb), et siit tuleks mõni suures kirjanduses haruharv hästihea ühistekst, ent raamatute omavaheline kokkukõla on tekkinud ega kao kuhugi. Mõlemad kirjanikud on ajaloos erksalt ekselnud ning kulgenud enamvähem lähiajalooni välja. Sajandi mõõde on lähiajalugu, ehk küll lühem kui inimelu. Annab loovat vabadust, hoiab teatud raamides.

Meelis Friedenthal, «Punkti ümber». Foto: Raamat

Aga raamatust. «Punkti ümber» võtab kinni juba esimeste lehekülgedega – kui ei pelga tihedat ja kujunditulvilist lausumist. Läheb ka lahedamaks, end niiöelda sisse lugenuna on ses raamatus väga hea olla. Põnev mitut moodi. Ei ole tihe sõnaline tühitekst, kaugel sellest. Meelis Friedenthal on end kirjutanud eestikeelse proosa tipptaseme kõrgkorrusele. Kas ka kõige kõrgemale, näitavad aeg ja autorid. Neid korruseid kerkib juurde, kirjandus on kindel kinnisvaraarendus, naljalt petta ei saa. Isegi kui turg langeb või fluktueerub, isegi kui tegutsejad ja tegijad vahetuvad, tahtlikke tünne ei tehta. Keegi ei ole veel jõudnud katusebaaridesse austreid luristama, pigem ikka kirjutatakse raamatuid, sest see tundub õige ja loomulik. Jep, Friedenthal lohistab meid läbi aegade, paneb delikaatselt hullu, loksutab mugavustsoonidest lahti eeskätt neid, kes pole mugavusega kunagi kohtunud. Ma ei põlga teda selle pärast. Aus kraam on. Väga mitu sõnasõltlast saavad siit oma tekstilaksu otse ajusse. Rõõm.

Õudsalt euroopalik, kummaliselt eestilik, äärmiselt tarvilik raamat. No ja lihtsalt hea lugemine ka – kuigi vahepeal tuleb teha pause omal valikul, et sõnastus sedastuks ja mõte pärale jõuaks. Mõte ütleb, et päral olla on mõnus!