:format(webp)/nginx/o/2024/01/25/15848230t1h4921.jpg)
Mulluse 2023. aasta ligi 900 raamatukogu ühises laenutuste top 20-s hõivas esikoha «Kalevipoeg», napilt teisele kohale jäi elulooraamat Lembit Ulfsakist ja kolmandale kohale jõudis «Rehepapp». Esmakordselt kokku pandud laenutuskeskkondade ülesed e-raamatute ja audioraamatute edetabelid näitasid küll lugeja suuremat huvi tõlke ja populaarteadusliku kirjanduse vastu, aga ka eesti kirjanduse jaoks oli nendes oma koht.
Eesti Rahvusraamatukogu koostatud raamatukogude 2023. aasta laenutuste tulemusi koondav paberraamatute laenutuste topp 20 on kõige rohkem Eesti lastekirjanduse nägu. «See teeb rõõmu, et lapsed loevad ja eelistavad lugeda trükiraamatuid,» märkis Eesti Rahvusraamatukogu humanitaaria ja kunstide raamatukogu juhataja Katre Riisalu.
/nginx/o/2024/01/25/15848222t1h8504.jpg)
Mulluse 20 populaarsema paberraamatu nimekirja mahtus nii lastekirjandust, mitmekülgses žanrivalikus proosat kui ka jutustusi. Seljataha jäänud lugemisaasta kergitas enimnõutud teoseks «Kalevipoeg: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi eepose järgi jutustanud Eno Raud», mida jõuti erinevatest raamatukogudest laenutada 7392 korral. Esiteose järele asus 7377 laenutuskorraga Eero Epneri elulooraamat «Lembit Ulfsak». Läbi aastate laenutustopis püsinud «Rehepapp ehk November» sai kirja 6842 laenutuskorda.
Kuna raamatute laenutuste edetabeli kokkupanemine käis 2023. aasta andmete kohta uue valimi järgi, võib laenutuste tulemus üllatada lastekirjanduse rohkuse poolest. Kui varem peegeldati laenutuste tulemusi rahvaraamatukogude laenutusi, siis terviklikuma tulemuse saamiseks lugemiseelistuste kohta valmis edetabel rahva-, kooli ning eriala- ja teadusraamatukogudelt saadud andmete põhjal.
Esimesed üleriigilised e-raamatute ja audioraamatute topid
Paberraamatute laenutuste topi kõrval selgusid kahe laenutuskeskkonna andmete pealt ka populaarsemad teosed e-raamatute ja audioraamatute kategoorias. E-raamatute laenutuse pingerea esikolmiku moodustavad tõlke- ja aimekirjanduse teosed. Kõige meelsamini võeti lugemiseks kolmel eelneval aastal tõlkekirjanduse laenutushitiks saanud Delia Owensi teost «Kus laulavad langustid». Teisele kohale jõudis Kristi Saare teos «Kuidas alustada investeerimisega», mille järel võttis auväärse kolmanda koha kogu maailmas edukas Colleen Hoover «Ei iial enam».
Kui paberraamatute kategoorias sai esimese koha teos üle 7000 laenutuse, siis e-raamatu loetuim laenutusteos kogus laenutuskeskkondades MIRKO ja ELLU kokku 637 kasutust.
Audioraamatute laenutuste pingereas jõudis esikohale Kene Verniku «Hea une teejuht», mida võeti lugemiseks 428 korral. Vaid paar laenutuskorda vähem – 426 sai Nita Prose «Toateenija» ja Jey Shetty «Mõtle nagu munk» mängis 399 audioraamatu laenutaja seadmes. Audioraamatute edetabel koostati OverDrive ja MIRKO laenutuskeskkondade andmete põhjal.
E-raamatute ja audioraamatute laenutamine on Eestis kasvava nõudlusega kiiresti arenev teenus, mille üks olulistest eesmärkidest on teha kirjandus kättesaadavamaks ning pakkuda alternatiivseid lugemisvõimalusi.
Eestis tegutseb 2024. aasta alguse seisuga 893 raamatukogu ja nende hulgas on kõige rohkem kohalikele omavalitsustele kuuluvaid rahvaraamatukogusid. Lisaks rahvaraamatukogude tugevale üle-eestilisele võrgustikule tegutsevad ligi 900 raamatukogu hulgas kooliraamatukogud ja teadus –ja erialaraamatukogud.
Laenutuste edetabelid
Laenutuste topi koostas Eesti Rahvusraamatukogu üleriigilise raamatukoguteenuste keskus.
2023. aasta laenutuste top 20 – kõik raamatukogud
1. Eno Raud «Kalevipoeg: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi eepose järgi jutustanud Eno Raud» – 7392
2. Eero Epner «Lembit Ulfsak» – 7377
3. Andrus Kivirähk «Rehepapp ehk November» – 6842
4. Piret Raud «Tobias ja teine B» – 6365
5. Nicola May «Väike külaturg» – 6199
6. Eno Raud «Sipsik» – 5580
7. Mika Keränen «Varastatud oranž jalgratas» – 5533
8. Delia Owens «Kus laulavad langustid» – 5425
9. Aidi Vallik «Kuidas elad, Ann?» – 5348
10. Silvi Väljal «Jussikese seitse sõpra» – 5191
11. Ferenc Molnár «Pál-tänava poisid» – 5027
12. Ilmar Tomusk «Kolmanda A kriminalistid» – 4996
13. Andrus Kivirähk «Kaka ja kevad» – 4991
14. Mauri Dorbek «Ma tahan. Ma suudan. Ma võin» – 4599
15. Erich Kästner «Veel üks Lotte» – 4491
16. James Krüss «Timm Thaler, ehk, Müüdud naer» – 4260
17. Jaan Rannap «Nublu» – 4238
18. Christine Nöstlinger «Vahetuslaps» – 4184
19. Andrus Kivirähk «Sirli, Siim ja saladused» – 4178
20. Erich Maria Remarque «Läänerindel muutuseta» – 4171
2023. aasta e-raamatute laenutuste top 20
1. Delia Owens «Kus laulavad langustid» – 637
2. Kristi Saare «Kuidas alustada investeerimisega» –542
3. Colleen Hoover «Ei iial enam» – 320
4. Annabel Monaghan «Nora kaldub stsenaariumist kõrvale» –291
5. Falon Ballard «Armastus üürilepinguga» –250
6. Nita Prose «Toateenija» – 245
7. Robin Dreeke, Cameron Stauth «Kuidas lugeda inimesi» –244
8. Hannah Lynn «Uute alguste kommipood» –241
9. Carole Matthews «Sillerdav meri ja suvetuul» –220
10. Freida McFadden «Koduabiline» –210
11. Camilla Läckberg «Nõid» –210
12. Mehis Heinsaar «Kadunud hõim» –190
13. Colleen Hoover «Mälestused temast» –190
14. Peter May «Mustmaja» –185
15. Clare Mackintosh «Viimane pidu» – 173
16.-17. Jane Harper «Looduse jõud» ja Colleen Hoover «Kõik algab meist» –170
18. Ain Kütt «Kolme kaardi mõistatus» – 168
19.-21.. Holly Hepburn «Aasta Tähes ja Kuuepennises», Amanda Prowse «Puhtalt lehelt», Stephen King «Misery» –160.
2023. aasta audioraamatute laenutuste top 20
1. Kene Vernik «Hea une teejuht» – 428
2. Nita Prose «Toateenija» – 426
3. Jey Shetty «Mõtle nagu munk» – 399
4. Alex Brown «Postkaart Itaaliast» – 385
5. John Gary Bishop «Lõpeta enda peetimine!» – 330
6. Mattias Edvardsson «Täiesti tavaline perekond» – 250
7. Meredith Wild «Katkematu side» – 250
8. Louise Douglas «Tulipunane kleit» – 250
9. Piret Raud «Verihurmade aed» – 235
10. Alex Brown «Postkaart Pariisist» – 234
11. Helen Pollard «Väike Prantsuse külalismaja. Suvi» – 234
12. Indrek Hargla «Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus» – 231
13. Margus Vaher «Tee mehe südamesse» – 230
14. Rafael Badziag «Miljardi dollari saladus» – 230
15. Colleen Hoover «Petlik tõde» –227
16. Ana Johns «Naine valges kimonos» – 226
17. Jaroslav Hašek «Vahva sõdur Švejki juhtumised maailmasõja päevil» – 221
18. Camilla Läckberg «Kuldne puur» – 220
19. J. S. Bennett «Windsori sõlm» – 212
20. Lars Kepler «Painajalik leping» – 211.
Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu
/nginx/o/2022/05/05/14528898t1h3183.png)