TARTU SALADUSED ⟩ Kuidas toomkiriku varemetes peituv varandus enda kätte saada?

Jaak Juske. Foto: Postimees

Ajaloolane ja agar kirjamees Jaak Juske on hakkama saanud uue raamatuga. Ilmunud on «Tartu saladuste mägi. Toomemäe põnevad lood», mille on illustreerinud Andres Varustin ja välja andnud Kirjastus Pegasus.

Tartul on seljataga pikk ja põnev ajalugu. Seal elanud kümned inimpõlved on jätnud maha palju legende ja kummituslugusid. Eriti rohkelt on neid seotud Toomemäega, mida võib kutsuda lausa saladuste ja põnevate lugude mäeks.

Jaak Juske raamatus «Tartu saladuste mägi» asutakse kaasahaaravale avastusretkele, mille jooksul kuuleb nii legendi Emajõe sünnist, kui ka lugu Toome peidetud varandusest ja selle müstilistest sildadest.

Raamatu esitlus toimub samuti Tartus, juba sel laupäeval, 27. jaanuaril kell 14 Tartu Ülikooli muuseumis.

Loe raamatust katkendit!

***

Jaak Juske, «Tartu saladuste mägi. Toomemäe põnevad lood». Foto: Raamat

Kinnimüüritud neiu ja Toome varandus

Aegade jooksul on pandud kirja terve rida Toomega seotud põnevaid legende, millest osa on omavahel põimunud. Igal juhul on aeg nendega tutvust teha.

Kui keskajal toomkirikut ehitama asuti, ei saanud see kuidagi edeneda, sest päeval kerkinud müür lükati öösel ümber ja valmis pandud tellisedki löödi puruks.

Nii päevast päeva, kuni ehitajatel kadus igasugune lootus kirik valmis saada. Lõpuks andis üks tark nõu leida kirikule priitahtlik võtmehoidja, noor ja nägus neiu. Kui see piiga ukse kõrvale seina sisse müürida, küll siis ehitus kerkima hakkab.

Talle pandi sissemüürimisel kaela kuldne rist. Selle abil saavat talutüdruk igal uusaastaööl võimaluse hingena müürist välja tulla, et leida endale «mantlipärija», kellele kuldne rist kaela riputada ja kelle hing nõnda enda kohale naelutada.

Teise legendi järgi otsib toomkirikusse kinnimüüritud Rootsi printsess võimalust Toomemäel jalutavate naistega kohad vahetada. Selleks võtvat printsess koera kuju. Just meestel tasub aga Toomemäel kohatud koerale järgneda. Koera kuju võtnud kummitus, olgu ta siis Rootsi printsess või naiivne talutüdruk, juhatab mehed väidetavalt suure varanduseni.

Rahva seas on pikalt ringelnud ka jutt Toomemäe all peituvast keldrist, mille uks iga 50 aasta järel avaneb, et selles varjuv ilus naisterahvas saaks möödujaid peibutada. Üks toapoiss näinud kord koopa sügavuses kahte hirmsat elajat põhjatu suurt vaskkasti valvamas. Naisterahva käest kuldtukati vastu võtnud toapoiss olla aga end peagi Toome peal üles poonud.

Sama näitsikuga kohtunud vene soldat pääsenud aga terve nahaga, sest osanud säilitada vajalikku külma verd. Küll palunud naine, et soldat talle oma mõõga otsaga kolm risti selja peale tõmbaks, aga nõiduse väge kahtlustanud soldat polevat liimile läinud.

Varandust jagavat heldel käel ka Toome kuningas, kuid seda üksnes jaaniööl. Sel tegelasel olevat meeldiv komme panna inimeste mütsi sisse mulda, mis pärast vastuvõtmist üllatuslikult kullaks muutub.

Üks võimalus olevat veel toomkiriku varemetes peituva varanduse omanikuks saada. Nimelt peate talvistepüha õhtul kolm korda ümber varemete käima, must kass kotiga kaasas. Koti suu peab olema 99 sõlmega kinni seotud ja iga sõlm aameniga kinnitatud.

Siis tuleb keegi varemeist ja küsib: «Mees, mis müüa?» Selle peale tuleb kass jäneseks öelda ning saadud rahaga kiiresti jalga lasta. Pärast võib saadud raha eest kõike osta, kuid alati tuleb kaupmehelt peenraha tagasi võtta. Nii kasvab kulutatud osa kohemaid teie rahakotti tagasi.

Ülikooli muueumil on aga oma kummitus. Aeg-ajalt kostvat muuseumi treppidel raskeid samme. Kord ei pidanud ühe uue, äsja tööle võetud valvuri närvid vastu ja ta tormas majast välja. Vanemad olijad on direktrissi kinnitusel kutsumata külalise olemasoluga harjunud ega lase tal ennast häirida.

Kaabuga mees

1930. aastatel korraldati toomkiriku varemete vahel tantsupidusid. Kaks toonast pidulist, noormees ja neiu, läinud veidi eemale jalutama ning istunud siis pargipingile.

Samale pingile tulnud istuma ka kaabut kandev tõsine mees. Kui noorpaar edasi jalutas, kuulsid nad järsku püssilasku ₋ kaabuga mees oli endalt elu võtnud. Noorpaar jooksis küll abi järele, kuid teha polnud enam midagi.

Paar kuud hiljem, kui poiss ja tüdruk taas samasugusel tantsupeol olid ning jalutama läksid, ilmus nende juurde jälle üks kaabuga mees ning küsis noormehelt suitsu. Poiss aga ei suitsetanud ja seepeale hakkas mees tüdrukule šokolaadi pakkuma. Siis tundus asi noorpaarile juba kahtlane: tüdruk keeldus šokolaadist ning nad otsustasid jalga lasta. Mees kõndinud neil treppidest alla tulles aga tihedalt kannul. Noored tundsid temas ära enesetapja vaimu.

Jääb üle vaid loota, et kaabuga mehe vaim on nüüdseks rahu leidnud ning Toomel enam armunuid ei jälita.