Mark Twaini «Elu Metsikus Läänes» on lustakas ülevaade kirjaniku teekonnast läbi Ameerika ajaloo ühe kõige paeluvama ajastu, mida iseloomustavad täielik seadusetus, kangelaslikkus, argpükslikkus, ahnus, lootus ja ahastus ning karmid tegelaskujud, vapustavad maastikud ja kokkupuuted indiaanlastega.
Mark Twain jutustab: minu relval oli vaid üks viga: sellega polnud võimalik mitte millelegi pihta saada
1861. aastal hakkas nooruke Sam Clemens, keda tuntakse kirjanik Mark Twainina, postitõllaga sõitma Põhja-California kaevandusasulate poole, jäädvustades oma tähelepanekuid teele jäänud fauna, floora ja inimloomade kohta. Lõpuks jõudiski kollanokk Metsikusse Läände, kus ta pidas riigiteenistuja, hõbedakaevuri, kvartsiveski töölise ja viimaks reporteri ning rändlektori ametit.
«Elu Metsikus Läänes» jutustab neist eksirännakutest, mis viisid ta Nevadast Californiasse ja Hawaii saartele ja mille käigus Twain proovis õnne absoluutselt kõiges, mida saatus tema teele paiskas – enamasti ebaõnnestunult. Ta mekib söögikõlbmatut peekonit, laket ja mormoonide vägijooke. Ta ostab endale ehtsa Mehhiko kenuskaela. Ta saab miljonäriks ja laostub uuesti. Teda ähvardab oht lumetormis surnuks külmuda, keset kõrbe uppumissurma surra, leelisjärve lainetes lahustuda ja metsatulekahjus kõrbeda.