«Eesti kirjanduse päev juhib meie tähelepanu süvenemisse kirjasõnasse. Vaid süvenedes tekib sisuline arusaamine ning suutlikkus mõista nii ümbritsevat maailma kui teist inimest,» ütles president Alar Karis Eesti kirjanduse päeva puhul peetud sõnavõtus.
President Karis: iseäranis kirjandusõpetajad on meie mõtleva ja targa tuleviku pant
Riigipea sõnul tähistame eesti kirjanduse päeva, sest selle kaudu avaldub ja jääb kestma meie vaim, tuuakse kuuldavale meie lugu, antakse maailmale aimu eestlase olemisest ja kultuuri- ning vaimuruumist. «Sellest, mis teeb meist eestlased. Või mis teeb meist ka setud, võrokesed, mulgid või saarlased. See on meie iseolemise tõestus kõige avaramal kujul. Hinnakem sestap meie mõtlejaid, kirjanikke,» ütles president Karis.
«Meie kirjanduslugu pakub meile võrratult erinevates stiilides, registrites, vormides, temaatikates ja murretes mõtteruumi. Ja see ei näi lõppevat – ka meie praegusaja autorid hoiavad kätt meie elu ja keele pulsil ning seda igaüks iseomal viisil. Hinnakem sestap puhast keelt ja stiili,» ütles riigipea.
President Karis märkis, et lugemine sunnib meid ära kuulama teistsugust ja uut ning seda eriti meie pealiskaudsust soosival ajastul ning just kirjutades mõeldakse mõtted kõige eredamalt ja selgemalt lõpuni. President Karis viitas ka hiljutise uurimuse tulemustele, kuidas ekraanilt lugemine vähendab arusaamisvõimet ning sügavama arusaamise jaoks on eelistatavam lugeda paberilt. «Hinnakem sestap päris raamatuid,» sõnas ta.
Riigipea tõi eesti kirjanduse juures esile veel ühe eriti noori puudutava aspekti, et hea eneseväljendus tekib lugedes. «Paljud probleemid saavad alguse halvast suhtlusest. Sellest, et me ei oska ennast väljendada, oma mõtteid selgelt edasi anda. Me ei oska meie sees toimuvat analüüsida, kuid analüüs põhineb enamasti sõnal. See oskus ei teki iseenesest. See tekib lugedes ja keelt omandades,» rääkis president Karis. «Hinnakem sestap meie õpetajaid. Just õpetajad ja iseäranis kirjandusõpetajad on meie mõtleva ja targa tuleviku pant. Just nemad õpetavad noori emakeele kaudu leidma iseennast, oma stiili, vaimset vormi ja väljendusvõimet, -haaret. Just nemad loovad tugeva kultuurilise ühisosa, mis meid seob üle aegade.»
President Alar Karis andis aasta kirjandusõpetaja tiitli üle Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) eesti keele ja kirjanduse õpetajale Anu Kellale.
Õpetaja valis Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi, Tallinna Kirjanduskeskuse ja Kultuuriministeeriumi ühendkomisjon. Tiitliga kaasneb rahaline preemia. Eelmisel aastal oli aasta kirjandusõpetaja Märjamaa gümnaasiumi õpetaja Sirje Nootre.