GALERII ⟩ Kirjanike Majas esitleti Honoré de Balzaci vähem tuntud loomingut

Raamatuportaal
Copy

7. veebruaril toimus Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis kirjanduslik kolmapäev pealkirjaga «Müstiline Balzac».

Honoré de Balzac, «Kolm lugu».
Honoré de Balzac, «Kolm lugu». Foto: Raamat

Honoré de Balzaci esmakordselt eesti keeles ilmunud kolme loo üle vahetasid mõtteid tõlkija Mirjam Lepikult, toimetaja Anti Saar, Balzaci eesti retseptsiooni uurinud kirjandusteadlane Kaia Sisask ning Eesti Transpersonaalse Assotsiatsiooni nõukogu asepresident Alar Tamming. Vestlust hoidis tõlkija ja toimetaja Heli Allik.

Honoré de Balzaci «Kolm lugu: Louis Lambert. Pagendatud. Seraphita»

«Küllap oleksin ma võinud koostada Louis’ mõtte­katketest terve raamatu, mida suutnuks mõista ainult sellised vaimud, kes on harjunud kummarduma üle kuristiku serva, lootes silmata selle põhja. Selle vägeva aju elu, mis ilmselt oli hakanud igast küljest murenenud otsekui liiga suur impeerium, rullunuks seal lahti jutustusena selle olendi nägemustest, kellele sai saatuslikuks kas ülemäärane jõud või hoopis nõrkus.»

«Nii sõnab jutustaja käesoleva kogumiku tugevaima teose, «Louis Lambert’i» lõpus. Selle kujuteldava raamatu asemel kirjutab Balzac otsekui kompro­missiks kolm igati loetavat, «ohutut», ent ometi sügavalt sisendusjõulist jutustust,» selgitab teose toimetaja Anti Saar. «Eesti keeles suuremalt jaolt nõukogude ajal ilmunud «Inimliku komöödia» tõlgete hulka neid kolme arusaadavatel põhjustel ei kaasatud. Ometi avavad need eri tegelaste kaudu autori filosoofilisi ja religioosseid hoiakuid paremini ja isiklikumalt kui ta paljudki tuntumad teosed.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles