SINIJÄRV SOOVITAB ⟩ Lugegem Zweigi. Täiega hea raamat!

Stefan Zweig (seismas) oma venna Alfrediga Viinis (umbes 1900 aasta paiku). Foto: Kunst Salon Pictzner/Wikimedia Commons

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Stefan Zweigi «Juudi jutte ja legende».

Stefan Zweig, «Juudi jutte ja legende». Foto: Raamat

Noh, juutidest on räägitud ja kirjutet nii palju, et mis minagi siin enam. Lugege parem Zweigi. Mees ei mõelnud endast kunagi niivõrd kui juudist rahvuslises mõttes vaid kui normaalsest ilmakodanikust – ikka saavutuspõhisus enne sünnipõhisust, eksole. Ja siis läks maailm tal käest ära, maailm läks lolliks. Ilmasõjad, imelikkus, idiotismus. Hull aeg. Ka praegu on tiblad kukkunud ilmakera urruauku keerama. Zweig arvas, et tema eluajal läks kogu värk untsu, tegelikult läks jah, tuli palju paremaks tagasi ja täna on jälle tüüpe, kes tahavad paha panna vaimule ja võimule. Saan aru, miks Zweig keset nö teist ilmasõda ise endale otsa peale tegi, otsustanuks ta edasi elada, võinuks ta mineva sajandi tagapoolel vähemalt sama võimas kirjanik olla kui algupoolel vaieldamatult oli.

Ent kirjutada jõudis ta palju ja ta kirjutatu on euroopalik kirjandus sõna parimas mõttes. Eesti keelde on tõlgitud päris arvestatav hulk, minge raamatukokku või prügimäele ja võtke ja lugege. Et nüüd on kokku kogutud ja kaunisti välja antud Zweigi vähesed, ent vägevad juudijutud, on vaimustav. Nood lood sünnivad mitmeist sajandeist, et mitte öelda aastatuhandeist, nad on läbinud suurepärase kirjaniku meelesõela, moodustavad väga huvitava terviku. Sellise, mida autor neid eri kümnendeil kirjutellen kindlasti ei kavandanud.

Aga siin see on. Zweigil on. On ka juutidel, meeldigu see neile või mitte. Minu meelest nii lihtsat paari looga eestiasja kokkuvõttu meil omil veel ei ole. Veel. Kindlasti tuleb. See peab lihtsalt ise välja kukkuma. Käsu peale kirjutada oleks na tobe. Samas – juutide puhul käskudest rääkima hakata… Ärgem mingem libedale teele. Lugegem Zweigi. Täiega hea raamat.