9 Monique’i luuletust armastusest ja sõprusest: süda saab sõprusest sooja

Monika Kuzmina. Foto: Karen Härms

Maailm muutub. Kõik meie ümber on pidevas muutumises, soovime me seda või mitte.

Hea uudis on see, et me saame ise maailma muuta - iga oma mõtte, sõna ja teoga. Ja mis saaks olla imelisem, kui leida selles elus üles need inimesed, need hingesõbrad, kellega koos muuta maailma meie ümber paremaks paigaks? On meie valik, kas jääme muutuste pealtvaatajaks või võtame vastu otsuse ja ühendame enda ümber inimesi, kelle südames on puhas armastus kõige ja kõigi vastu, kes suudavad sõpradena kokku tulla ja otsustada – me ei vaata pealt, me muudame maailma. Ja üks on kindel, sõbrad muudavadki meie sisemaailma ja koos on alati kergem muutusi läbi siia ka välismaailmas.

Armastus …

Armastuse meeletuses

lendame me sekundiga kuule

Armastuse nukruses

avastame enda jaoks me luule

Armastuse soojuses

lendavad kõik linnud meie koduõe puule

Armastus toob säravaima

naeratuse suule

Armastuse vallatu vägi

Armastuse vägi vallatu

vallutu ja vaba vägi

vägi, mis äkki ilmavalgust nägi

nägi, mida ilmas saaks paisata vallatult segi

segi, sest ilm tahtiski olla vaba

vaba, et vallatusi maailmas teha

teha seda, mida armastuses nägi

nägi korras kaost ja kaoses korda

korra kaost oligi vaja, et taas lennata vabalt

ja leida see enese vägi

tunda, et armastuses peitubki kogu Looja vägi

see armastuse vallatu vägi

Ja inglid ei olnudki kadunud

Sulen silmad, näen liblikaid lendamas

jooksen põllul, mis lilli on täis

eemalt vaatab mind silmapaar hea

mind kalliks ta endale peab

Sulen silmad, näen taevaseid sõpru ma

astun teele, peos saatmas mind ristikhein

minu ingel jääb seekord must maha

sellel teel üksi võidelda tahan

Sulen silmad, näen kappamas hobuseid

hüüan järgi, sest kiirustan minagi

olen teel, mis on pikk ja nii kõle

kuid läbi see käia mul tuleb

Sulen silmad, näen armsamat eemal ma

olen põllul, jään sinna ma lamama

kogu kiirus on kuskile hajunud

ja inglid ei olnudki kadunud

Justkui armastust poleks

Armastus valus on

kui südames jää

vaatan üksi ma pimedust

miski ei loe

Sind ei muuda ma

muuta ennast vaid saan

avan südame ukse

luban päikesel paista taas

Süda ikka kalk sul

sädet ei ole

palve on püha mul

justkui armastust poleks

Su pilk on nii külm

kas elu on olnud sul julm

sind ümbritseb võim

avan siiski hinge ma sul

Uhkus on upsakas

kole ja külm

armastus sulataks

südames jää

Ma ootan sind kaua

ma armastan sind

ma südames tean

sa armastad mind

Olen armastuse usku

Olen armastuse usku

naudin elu südames

olen armastuse usku

tunnen armastuse rõõmu

Olen armastuse usku

vaatan hingeilu pimesi

olen armastuse usku

sulgen silmad, tunnen elu

Olen armastuse usku

palves palun armastust

olen armastuse usku

usun armurahusse

Olen armastuse usku

sulle inglid palun appi

olen armastuse usku

palun usu sinagi

Kui sul on sõbraks üks intrigaan

Kui sul on sõbraks üks intrigaan

ta salaja sepitseb sõda

ta naudib su valu ja kannatust

ta peidab end kardina taha

Kui sul on sõbraks üks intrigaan

sul miski ei lähe kuis vaja

sa tunnen, et oled nii paha

ja midagi teha ei taha

Kui sul on sõbraks üks intrigaan

siis pisarad enam ei aita

siis vastutust väelist sa vajad

salasepitsust iial ära paita

Kui sul on sõbraks üks intrigaan

tuleb vaadata endale otsa

kas tein’d oled kõik, mida vaja

et kaitstud saaks sinu maja

Sõber

Sõber ei jäta, ei hala

kui elus muutusi vaja

soov täitmiseks vaid

sinustki kohal varem

hingel olla parem

Sõber ei kahtle, ei eita

hing katki ja süda on puruks

su inglitelt andestust nurub

ajab eemale kisajad

pühib põskedelt pisarad

Sõber teab täpselt

kuhu iganes lähed

saatjaks vaid taevased tähed

sõbra süda on salaja sinuga

aitab pääseda kõigest sul eluga

Sõber lööb rusika rindu

kui sõpra on vaja

su hääl pole mõttetu kaja

taevas on valgem

elu saab helgem

Sõbra au on võitlemist väärt

Sõprus on suurem kui sulav jää

ta pilgus on sära, kui sind ta näeb

su sõber on hea, su muresid teab

sind südames alati kalliks ta peab

Sõber on see, kes kohal on kohe

kui miski teeb muret, hingele valu

sõbraga koos saab hullunult nutta

ja tallata valu koos kaugele mutta

Sõprus on siiras, kui silmis on naer

su südames suvi, kui sõbral on hea

sõbraga koos läheb saladus hauda

tal meeldib sul’ lemmikut viisi lauda

Sõber ei reeda, ei unusta ära

ta suured sõnad ei tee liigset kära

sinu sõbra au on võitlemist väärt

ka inglina pilvepiiri päält

Süda saab sõprusest sooja

Me süda saab sõprusest sooja

süda laulab, kui sõber on hea

süda soovib sel sõbrale head

teab täpselt, kuis käituma sõbraga peab

Me süda see rõõmustab soojalt

kui sõber on sõnaga hea

pole vaja meil maad ega merd

ega kellegi valusat verd

Me süda istub taevases tornis

sealt südamel vaadata hea

näeb ära kõik valu ja vead

saadab soovid ta teele vaid head

Me süda ei kannata kangust

me sõprus on kallimast kallim

sõber lennutab naeruga kuule

puhas sõber on siirusest suurem